Video: mis juhtub kaheksajalgadega, kui neile anda populaarset peonarkootikumi ecstasyt?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. september 2018, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/09/21/11432907t1h5c50.jpg)
USA Massachusettsi mereuuringute keskuse ja Johns Hopkinsi ülikooli teadlased tegid katse, milles andsid kaheksajalgadele noorte seas populaarset peonarkootikumi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), tavakeelse ecstasy, saades üllatava tulemuse.
Ecstasy on psühhoaktiivne aine, amfetamiini derivaat, millel on stimulandi ja psühhedeelikumi omadused, tekitades tugevat empaatiatunnet, teatab news.com.au.
/nginx/o/2018/09/21/11432909t1hddb2.jpg)
Teadlasi huvitas, kas ecstasy mõjub kaheksajalgadele samamoodi nagu inimestele, muutes nende käitumist.
Tulemus oli üllatav, sest muidu üsna antisotsiaalsed ja üksteisega vähe suhtlevad kaheksajald muutusid väga aktiivseteks suhtlejateks, nad otsisid üksteise lähedust ja olid kombitsate abil kehalises kontaktis. Osad kaheksajalad üritasid kaaslast hellitada ja kallistada.
«Kaheksajalad käitusid samamoodi nagu inimesed, kes on ecstasyt tarbinud. Ka kaheksajalgadel tekkis selle aine tõttu eufooria ja kõrgendatud meeleolu ning neist said agarad suhtlejad,» laususid uurijad.
/nginx/o/2018/09/21/11432908t1h2153.jpg)
Teadlaste sõnul ei ole kaheksajalgade selline käitumine tegelikult üllatav, sest 500 miljonit aastat tagasi elas inimeste ja kaheksajalgade üks ühiseid esivanemaid. Samas on inimesed imetajad ja kaheksajalad peajalgsed, kelle anatoomia ja närvisüsteem on väga erinev.
Kaheksajalgu uuringud teadlasi huvitas selle katse valguses inimeste ja kaheksajalgade närvisüsteem, kuna mingi sarnasus peab nende kahe liigi vahel olema.
Ilmnes, et nii inimestel kui kaheksajalgadel on samasugune neurotransmitterite süsteem. Selles uuringus oli vaatluse all ajukemikaal serotoniin, mis reguleerib meeleolu, tekitades heaolu ja õnnelikkuse tunnet.
«Hoolimata erinevustest, on meil tõendid, et nii selgrooliste kui selgrootute puhul on neurotransmitterite süsteem sarnane. See selgitab ka seda, miks peonarkootikum mõjus kaheksajalgadele samamoodi nagu inimestele,» sõnasid uurijad.
/nginx/o/2018/09/21/11432911t1h6117.jpg)
Nad lisasid, et ecstasy mõjus kaheksajalgadele molekulaarsel tasandil, muutes nad empaatiliseks.
«Kaheksajalgade aju sarnaneb pigem tigude kui inimeste ajuga, kuid osa närvisüsteemist ja kehakeemiast on sarnane. Meie uuring kinnitas, et teatud ajukemikaalid, neurotranmitterid, mis edastavad neuronite vahel signaale, on neil kahel liigil sarnased ja evolutsiooni käigus säilinud muutumatuna,» sõnas Johns Hopkinsi ülikooli merebioloog Gül Dölen.
Uurimisgruppi juhtinud Döleni eestvedamisel ehitasid teadlased ecstasy katse läbiviimiseks kolm veealust kambrit, mis olid omavahel ühendatud. Üks oli tühi, ühes oli plastmassist märulikangelane puuri sees ja veel ühes oli kas isane või emane kaheksajalg, kes oli samuti puuris.
Isasele või emasele kaheksajalale anti enne katsekohta panemist ecstasy lahust. See kaheksajalg pandi siis vabalt, ilma puurita vee alla ja ta käitumist jälgiti pool tundi.
Vaba kaheksajalg oli enamiku ajast koos puuri pandud kaheksajalaga, pöörates kas vähe või üldse mitte tähelepanu tühjale ruumile ja plastmassist tegelasele.
«Ecstasyt saanud vabad kaheksajald näitasid puuris olija suhtes üles emotsioone, hellust ja armastust ning tahtsid neid puudutada. Nad käitusid nagu inimesed, kes samuti ecstasy mõju all olles tahavad üksteise lähedust ja puudutusi,» selgitas Dölen.
Teadlased tegid kontrollkatse, milles vee alla pandud vabadele kaheksajalgadele ei antud ecstasyt ja need kaheksajalad ei tundnud puuris kaaslase vastu huvi ega üritasnud neid puudutada.
Loomakaitsjate arvates tuleks sellised katsed keelata, kuid teadlasteringkonnas kiideti neid.
«See katse näitas, et hoolimata inimeste ja kaheksajalgade aju ja närvisüsteemi erinevusest, on evolutsiooni käigus säilinud siiski midagi, mis nende kahe liigi esindajaid paneb teatud olukorras sarnaselt käituma,» nentis USA Oregoni bioloogiadoktor Judit Pungor.
Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) on sugukonda kaheksajalglased kuuluv peajalgne, olles kaheksahaarmeliste seltsi tavalisim ja suurim liik.
Harilik kaheksajalg elab looduses Suurbritannia lõunarannikust Senegalini Aafrikas.
Kaheksajala pikkus on keskmiselt 25 sentimeetrit, koos kombitsatega kuni üks meeter.
/nginx/o/2018/09/21/11432907t1h5c50.jpg)