«Ma pole nii suurel laadal veel käinud,» kuulen tänavusele Paunvere laadale jõudes esimese asjana kahte noormeest arutlemas ning ühtlasi kibekiirel sammul autode poole liikumas. Nende hääles on respekti. Ei tea, kas suur ja infotihe laat hirmutas nad ära? Järgmisena näen meest, kes tassib kõige suuremat sarapuupähklikotti, mida olen eales näinud. Elu käib ja mina tulen oma kodukanti nagu võõras.