Svirgsdeni lood: sport

Kristjan Svirgsden
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KRISTJAN SVIRGSDEN.
KRISTJAN SVIRGSDEN. Foto: Marianne Loorents

Kirjutan tegelikult nekroloogi. “Kirjandusministeeriumile”. Ainuke kirjandussaade kadus ERR-i ekraanidelt. Aga sport ei kao. Kuhugi. Algab kell kaheksa hommikul – kuus-kaks, kuus-kaks – ja lõppeb õhtul kell kümme. Jälle kuus-kaks-jutuga. Vahepeal pommitatakse, tulistatakse vastase värava suunas, alistatakse – ja jälle kuus-kaks.

Olen seda kuuskümmend aastat kuulanud ja midagi ei muutu. Tõmban raadio stepslist välja! Mul ei ole sportlaste vastu midagi. Aga need mulisejad viskavad üle. Kui viimati ERR-i portaalist vaatasin, oli neid seal kuusteist. Elu toimetajaid kuus!

Ma saan aru, et eetriaeg maksab ja spordikommentaatorid sellepärast tahavadki kogu aeg muliseda. Aga mis liig see liig. Olümpiapäevik, olümpiapäeviku kokkuvõte, kokkuvõtte kokkuvõte ja siis on kokkuvõtte ülevaade. Londoni olümpial läks asi isegi niikaugele, et meie 27. või 35. koht kuulutati paremaks kui esimesed kolm. Kokku. Nõukaajal ka kommentaatorid jutustasid, et vene 6. koht on pretsedenditult parim, sest on sotsialistliku leeri esimene. Hea küll. Arusaadav, et olümpiat ja MM-i peab kajastama. Aga igal hommikul kell kaheksa? Mõmm-mõmmi pole kuskilt võtta. Kraabitakse üles kanavabriku veerandfinaal kukevabriku vastu ja läheb lahti. Kuus-kaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles