Martin Ehala: röövkapitalism kõrghariduses (27)

Martin Ehala
, keeleteadlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Ehala
Martin Ehala Foto: Andres Tennus/ Tartu Ülikool

On mõistetav, et ülikoolid vajavad rahvusvahelistumist, aga viis, kuidas seda praegu eesti keele arvelt tehakse, jätab vägisi mulje röövkapitalismist. On aeg astuda otsustavaid samme eestikeelse kõrghariduse kaitseks, kirjutab keeleteadlane Martin Ehala.

Kuigi eesti keele positsiooni on püütud ülikooliseaduses kindlustada tasuta eestikeelse kõrghariduse nõudega, ei keela seadus ülikoolidel pakkuda tasuta haridust ka ingliskeelsetel kavadel. Nii värbavad TÜ ja TTÜ eesti emakeelega üliõpilasi aktiivselt oma ingliskeelsetele kavadele, lubades neile täiskoormusega õppimisel «sihtstipendiume», mis korvavad õppemaksu täpselt samamoodi kui eestikeelsetel kavadel õppimine. Näiteks Tartu Ülikool pakkus 522-le ingliskeelsele üliõpilaskohale 336 sihtstipendiumi. Kes iganes neid stipendiume rahastab, töötab otseselt vastu eestikeelse kõrghariduse kestmisele.

Praegune regulatsioon on naljanumber, mis ei kaitse midagi ja millest keegi ei hooli.On vaja täpselt seadustada, millised on eestikeelse ja ingliskeelse õppe osakaalud.

Viiel viimasel aastal on ingliskeelse kõrghariduse osakaal magistritasemel kasvanud keskmiselt 2,5 protsendipunkti aastas. Sellise arengu jätkudes õpivad viie aasta pärast ligi pooled inglise keeles, ja kümne aasta pärast mahuks eestikeelne kõrgharidus ilmselt ilusti ära ühte õpetajate seminari.

Nii on võimalik Eesti ülikoolis töötada kui kosmopoliitses eksterritoriaalses asutuses, mis lihtsalt juhtub paiknema Eestis. On uskumatu, et selline asi saab juhtuda pärast 30 aastat sihikindlat riiklikku keelepoliitilist tegevust selle nimel, et eesti keelt saaks kasutada vabalt igal pool Eestis ja igas suhtlusolukorras. Ülikooli keelsus ja meelsus mõjutab märgatavalt ka Eesti keelekeskkonda üldisemalt.

Kui Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides saab õppida filosoofiat, meediakunsti, haridustehnoloogiat ja hulka teisi erialasid inglise keeles, kuid mitte eesti keeles, siis on see olukord, millele peaks andma hinnangu õiguskantsler.

Kommentaarid (27)
Copy
Tagasi üles