Jalgratta MMi võistlusprogramm teeb sammu soolise võrdõiguslikkuse poole

Ott Järvela
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu krooniti maanteesõidu naiskondliku eraldistardi maailmameistriks Saksamaa klubi Canyon-SRAM, kelle ridades sõitsid kaks britti, kaks sakslannat, üks valgevenelanna ja üks itaallanna. Järgmise aasta MMil sõidetakse antud distsipliini enam mitte klubi, vaid riikide eest. Ning mitte mehed ja naised eraldi, vaid segateatesõiduna.
Tänavu krooniti maanteesõidu naiskondliku eraldistardi maailmameistriks Saksamaa klubi Canyon-SRAM, kelle ridades sõitsid kaks britti, kaks sakslannat, üks valgevenelanna ja üks itaallanna. Järgmise aasta MMil sõidetakse antud distsipliini enam mitte klubi, vaid riikide eest. Ning mitte mehed ja naised eraldi, vaid segateatesõiduna. Foto: Kerstin Joensson / AP / Scanpix

2019. aasta jalgratta maanteesõidu MM toimub Inglismaal, Yorkshire'i krahvkonna väikelinnas Harrogate'is, mis jääb Leedsist veidi põhja poole. Võistlusprogrammis on võrreldes tänavusega oluline muudatus.

Nimelt kaovad kavast 2012. aastast sinna kuulunud meeste ja naiste võistkondlikud eraldistardid, kus osalesid klubide esindused (näiteks Astana, Team Sky, Quick-Step jne) ning neid asendab võistkondlik segateatesõit eraldistardist, kus ratturid võistlevad oma riikide, mitte klubide eest.

Uuel alal koosneb riigi esindus kolmest mehest ja kolmest naisest, mõlemad kolmikud läbivad eraldistardist 14 km pikkuse distantsi. Meeste kolmik võib startida, kui naiste trio teine liige on üritanud finišijoone ning lõpuaeg fikseeritakse teise mehe järgi.

Rahvusvahelise Jalgrattaliidu (UCI) president David Lappartienti selgitas: «Selle võistlusega soovib UCI tõsta MMi atraktiivsust, aidata kaasa soolisele võrdõiguslikkusele ja tõsta esile meie liikmesriike ja nende rattureid.»

Sooline võrdõiguslikkus on rahvusvahelises spordielus viimase kahe-kolme aasta peamine märksõna, sest Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on president Thomas Bachi eestvedamisel võtnud eesmärgiks naiste tippspordile suurema kõlapinna tekitamise.

Kuna reeglina on meessportlased naiskolleegidest populaarsemad, soosib ROK kõikvõimalikke segaformaate. Nii näiteks on 2020. aasta Tokyo suveolümpiamängude programmi lisatud segavõistkondade alad kergejõustikus (4x400 m segateade), ujumises (4x100 m segateade), triatlonis (segateade) ja lauatennises (segapaarismäng). 2022. aasta Pekingi taliolümpiamängudel näeb aga segavõistkondi suusahüpetes, lumelauakrossis ja vigurhüpetes.

Kui jalgratta maanteesõidu segavõistkondade eraldistart osutub edukaks ja atraktiivseks alaks, siis on sel kahtlemata võimalused pääseda 2024. aasta Pariisi suveolümpiamängude kavva (Tokyo on lukus). Igale rahvusvahelisele alaliidule, ka jalgrattaspordi omale, on aga olümpiakavva kuuluvate alade arv prestiiži (loe: raha) küsimus – mida rohkem tähelepanu, seda enam vahendeid spordiala arendamiseks. Jalgratta maanteesõidul on praegu neli olümpiaala – meeste ja naiste grupisõit ning eraldistart.

Mees- ja naiskondade eraldistardi ühendamine tagab ka, et sel alal stardib võrdsel hulgal mehi ja naisi. Praeguse formaadi juures tasakaalust juttu polnud – näiteks tänavusel MMil oli stardis 22 meeste, aga ainult 12 naiste klubi.

Järgmise aasta jalgratta maanteesõidu MMi kavva kuuluvad ka parasportlaste distantsid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles