Tänapäeva rahvaste ränne Kasahstanist vaadates

Kasahstani pealinnas Astanas kõrguv 62 meetrine püramiid Rahu ja Harmoonia Palee nimi ise ütleb kõik, kuigi tänavu mais räsisid hoonet enneolematud tormituuled. Foto: Mukhtar Kholdorbekov

Peame endale aru andma, et rahvaste ränne on loomulik protsess, mis eksisteerinud läbi ajaloo. Samal ajal kasutatakse rahvaste rännet kui sõjalist abinõu või vähemalt vahendit, millega saab rünnataval maal tekitada lisapingeid ja segadust.

Järgmisel aastal tähistame Eestis 75 aasta möödumist 1944. aasta traagilisest sügisest, kui väga paljudes peredes tuli teha meeleheitlik otsus lahkuda Nõukogude armee eest pääsemiseks kodumaalt.

Kui osa põgenikke lahkuski Eestist, kasutades Saksa laevu või muid transpordivahendeid, siis Saksa võimudele olid need inimesed põgenikud (sks k Flüchtlinge), kelle suhtes polnud kohustusi. Küll said pärast teist maailmasõda just Saksamaale sattunud põgenikud liitlastelt kaitse ehk DP (ingl k displaced person, ümberasustatud isik) staatuse. 1939–1945 ei tohtinud lepingulised ümberasujad (sks k Umsiedler ja Nachumsiedler) DP-õigust Saksamaa seaduse järgi saada, aga nagu elus ­ikka leidus ettevõtlikke inimesi, kes muutsid enda staatuse ümberasujast mõnes laagris lihtsaks põgenikuks. Liitlaste võidu järel oli see palju turvalisem staatus ja lubas Saksamaalt kiiremini välja rännata kas USAsse või mõnda teise riiki.