ÜRO keskkonnaprogrammi direktori väidetav suureline käitumine viis ta uurimise alla

ÜRO keskkonnaprogrammi direktor Erik Solheimi käitumise üle on organisatsioon alustanud siseauditit. Küsimuse all on Solheimi tihe lendamine. Foto: Andrew Vaughan/The Canadian Press/PA Images/Scanpix

ÜRO keskkonnaprogrammi direktor Erik Solheimi süüdistatakse programmi reeglite rikkumises ning halvas eeskujus, mida üle maakera lendav tipp-ametnik jätab oma alluvatele ja avalikusele. Anonüümsed allika keskkonnaprogrammist kirjeldavad Solheimi juhtimisstiili kui juhuslikku ja isegi diktaatorlikku. Programm allub ÜRO keskkonnaassambleele, mille president on Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler. Kiisleri sõnul ei saa enne Solheimi üle otsustada kui ametlik audit on avaldatud.

Solheimi suhtes on ÜRO siseauditeid teostav büroo OIOS alustanud auditeerimist seoses tema tiheda lennugraafikuga. Audit hõlmab endas 668 päeva Solheimi tegevusi, millest 529 ta rändas mööda maailma ringi. Kuna ÜRO kolmas keskkonna-assamblee toimub Nairobis, siis asub keskkonnaprogrammi praegune peakorter ning alaline töökoht Keenia pealinnas. The Guardiani andmetel kirjeldatakse auditi mustandis, et Solheim: «ei pea lugu olemasolevatest regulatsioonidest ja reeglitest».

Solheim lahkus praegu New Yorgis toimuvalt ÜRO peaassambleelt naastes Nairobisse kerkivat kriisi lahendama. Samuti taandas Solheim ennast ametialastest suhetest omaenda abikaasa tööandjaga. Vahetult pärast keskkonnaprogrammi ja Norra ettevõtte REV Ocean vahelise lepingu sõlmimist aprillis palkas seesama ettevõte Solheimi abikaasa. REV Ocean kavatseb ehitada maailma suurimat uurimislaeva. Solheim eitab onupojapoliitikat ning kinnitab, et tema abikaasa palgati avatud ja läbipaistva kandideerimisprotsessi tulemusena.

Solheim olevat oma kahe aasta jooksul toimunud reiside peale kulutanud 488 518 dollarit ehk 420 574 eurot. Pea, et pidevat lendamist nimetab auditi mustand süsiniku-emissioonide vähendamise põhimõttega vastuolus olevaks.

Anonüümsust palunud allikad keskkonnaprogrammi töötajate hulgas väidavad, et Solheimi juhuslik juhtimine on programmi teinud «mitmes mõttes düsfunktsionaalseks». Samas, Solheim on väljendanud ärritust ja frustratsiooni ÜRO bürokraatlikuse suhtes, mida ta peab piire ületavaks. ÜRO töötajate ametiühingu Nairobi presidendi Martin Njuhigu sõnul on ühing auditi valguses väga murelikuks muutunud. «Mõned kirjeldatud probleemid on vapustavad. Need vajavad tõsist tähelepanu,» teatas Njuhigu.

Solheim kinnitas The Guardianile, et on oma tähelepanematuste eest raha juba tagasi maksnud ning kavatseb heastada reeglite rikkumist.

Taani, Rootsi ja Holland on auditi avalikustamiseni ja võimalike probleemide lahendamiseni kinni pidanud või vähendanud sissemakseid ÜRO keskkonnaprogrammi eelarvesse. Keskkonnaprogrammi esindaja ei kommenteerinud üksikute riikide sissemakseid ning kinnitas, et programm on uhke oma maine üle autoriteedina keskkonnavallas.

Solheim külastas Eestit 5. septembril, kui Tallinnas toimus kolmandat ÜRO keskkonnaassambleed ette valmistav Maailma Innovatsioonifoorum. Kolmanda assamblee presidendi, Eesti keskkonnaminister Siim Kiisleri hinnangul näitab audit küll Solheimi halvas valguses, ent: «Aus on oodata enne ära ametlik raport.» Kuigi audit on antud juhul Kiisleri hinnangul vajalik, poleks õiglane teha otsuseid Solheimi kohta meediasse lekkinud esialgse aruande versiooni põhjal. Esimesed sammud Solheimi väidatavate viga korvamiseks on Kiisleri sõnul juba astutud. «2019. aastal lubab Solheim aga sisse seada eesmärgid, mis vähendaksid lähetusi ning seega ka süsinikujälge,» ütles Kiisler. Kiisler rõhutab, et mõistab liikmesriikide muret ning nõutust ja on tutvunud esialgse aruande sisuga. «Kui selgub, et muist sõite on sealt töiste asemel isiklikke laadi, siis loomulikult tuleb keskkonnaprogrammi juhil selle eest vastutus võtta,» ütles Kiisler.