Uuring: kuidas suhtuvad eestlased Euroopa Liitu? (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu lipp.
Euroopa Liidu lipp. Foto: FABRIZIO BENSCH/REUTERS

Eestlased suhtuvad Euroopa Liitu kuulumisse ELi keskmisest märksa positiivsemalt, kuid peavad Euroopa Parlamendi valimistel osalemist üldisest pisut vähem oluliseks. 

Eestis pidas tänavu kevadel kuulumist Euroopa Liitu heaks 69 protsenti kodanikest, mis on viimase 11 aasta kõige kõrgem näitaja. Euroopa Liidus hindas ELi liikmestaatust heaks asjaks 60 protsenti, selgus Euroopa Parlamendi Eesti-esinduses tutvustatud uuringust. Eestis on kogu uuritud perioodil alates 2007. aasta sügisest suhtutud kuulumisse Euroopa Liitu positiivsemalt kui ELis keskmiselt.

Kantar Emori korraldatud uuringust selgus samas, et 49 protsenti Eesti kodanikest ei oska hinnata, kas Euroopa Liidus tervikuna liiguvad asjad õiges või vales suunas. Euroopa Liidus keskmiselt oli selliseid 26 protsenti.

Sama uuringu kohaselt selgus ka, et eestlased hindavad Euroopa Liidu panust enamuses poliitikavaldkondades sobilikuma ja adekvaatsemana kui ELi kodanikud keskmiselt. Ning vastupidiselt - ebapiisavana näevad ELi tegevust vähemad eestlased kui eurooplased keskmiselt.

Vastates küsimusele, kas nad peavad oluliseks hääletamist Euroopa Parlamendi valimistel, pidas seda väga oluliseks 38 protsenti ja keskmiselt oluliseks 35 protsenti Eesti ja vastavalt 49 ja 33 protsenti Euroopa Liidu kodanikest. Ebaoluliseks pidas seda 26 protsenti eestlastest ja 17 protsenti Euroopa Liidu kodanikest keskmiselt. Selle näitajaga oli Eesti passiivsuselt viies riik.

Samuti jäi Eesti keskmisest tahapoole küsimuse osas, kus küsiti, kui tõenäoliselt inimesed hääletama lähevad. Eestlastest pidas seda väga tõenäoliseks 31 ja üsna tõenäoliseks 14 protsenti. (See on kokku 45%). ELis keskmiselt pidas hääletama minemist väga tõenäoliseks samuti 31 ja üsna tõenäoliseks 18 protsenti vastanutest (kokku 49%). Seega on Eesti selle näitajaga väga lähedane Euroopa Liidu keskmisele.

Kantar Emor viis oma uuringu Euroopa Komisjoni tellimusel läbi tänavu aprillis. Sihtrühmaks olid Euroopa Liidu kodanikud vanuses 15 ja enam ning küsitletavaid oli 1003. Sarnane uuring viidi samal perioodil läbi kõigis 28 ELi liikmesriigis.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles