Oluline teada: kuidas ellu jääda, kui kukud üle laeva parda
28. september 2018, 15:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kogemata üle laeva parda kukkumine tundub piirete tõttu peaaegu võimatu, juhtub seda siiski kas alkoholi või mõne naljavennast «sõbra» kaasabil igal aastal. Kuidas toimida, et sellises olukorras jahedas merevees ellu jääda?
Kruiisilaevade infot koondava lehekülje Cruise Junkie andmetel on alates 2000. aastast kruiisilaevadelt ja praamidelt üle parda kukkunud 319 inimest, kusjuures 2015. aastal oli see arv rekordilised 27 inimest aastas, kirjutas Telegraph. Käesoleval aastal on üle parda kukkunud aga 17 inimest.
Kukkumiste põhjusteks ongi enamasti alkohol, suitsiidikatse või kellegi halb nali.
Southamptoni Ülikooli okeanograaf Dr. Simon Boxalli sõnul on vette kukkudes esimesed sekundid eriti kriitilised. «Kui kukud suurelt kõrguselt, ei riski sa mitte ainult vette kukkumisel saadud löögi tõttu luumurruga, vaid see lööb sinust ka kogu õhu välja, mistõttu võid uppuda väga kiirelt,» selgitas Boxall.
Jahedasse vette kukkumise järel tabab inimest «külmašoki reaktsioon.» See tähendab, et kuna naha pealmine temperatuur langeb järsult, hingab inimene instinktiivselt järsult sisse, koos millega võib ta neelata ka sõõmu merevett. See omakorda tõstab uppumise tõenäosust.
Portsmouthi Ülikooli professori ja «Merel ellujäämise alused» raamatu autor Mike Tipton selgitas, et 60 protsenti meresurmadest leiab aset esimestel minutitel vette sattumisest. See tähendab seda, et kui kruiisilaevalt kukub keegi üle parda, siis selleks ajaks, kui laev ümber pöörab ja kukkuja juurde tagasi jõuab, on juba enamasti liiga hilja.
20 protsenti surmadest toimub alajahtumise tõttu, mis leiab aset olenevalt merevee temperatuurist alates 30 minutist. Viimased 20 protsenti surmadest leiab aga üllataval kombel aset päästmisel - ekspertide hinnangul juhtub see seetõttu, et ohver laseb end äkitselt lõdvaks.
Peamine võti ellujäämisel on merevee temperatuur ning soojas Kariibi meres või Vahemeres on loomulikult ellujäämise tõenäosus võrreldes Läänemerega suurem.
Reeglina on 5°C merevees ohvril aega 60 minutit, enne kui tekib alajahtumine. 10°C vees see aeg kahekordistub, jättes aega kaks tundi ning 15°C juures pikeneb see aeg juba kuuele tunnile.
«Kui veetemperatuur tõuseb üle 25°C öeldakse juba, et probleem nihkub külmalt haile,» sõnas Tipton. Sellegipoolest on hairünnakud sellistes olukordades ülimalt harvad.
Kuidas toimida?
Tiptoni sõnul on ellujäämise eest võitlemisel üks suurimaid probleeme see, et inimene ei tea, mis temaga juhtub.
«Jäta meelde, et külmašoki reaktsioon on normaalne ning kaob mõne minuti möödudes. Ära rapsi sellepärast, kuna see kulutab kehasoojust ja energiat; püüa jääda rahulikuks ja lihtsalt hulpida,» selgitas ta.
Kui külm levib üle keha, muutub inimene tundetumaks ning on keerulisem oma käsi veel püsimiseks või millestki kinni haaramiseks kasutada kasutada.
Professor Tipton soovitab sellisel juhul juba enne kui kehatemperatuur langeb kinnihoitav ese (nagu päästerõngas, puutükk, vms) enda külge siduda ning kasutada vee peal püsimiseks ainult oma jalgu, kuna käte väljasirutamine jahutab organismi kiiremini.
Kui millestki kinni hoida pole, soovitab ta looteasendis olla ning korraga kasutada vee peal püsimiseks vaid ühte jalga. Looteasendis olek aitab kõige paremini säilitada kehasoojust. Samal põhjusel tuleks hoida kindlasti ka kõik oma riided seljas.
Lisaks tasub kõrva taha panna, et vees, mis on jahedam kui 25°C, on mõistlik nii paigal püsida, kui võimalik. Kuigi liigutamine tekitab soojuse aistingu, kaotad sellega tegelikult rohkem kehasoojust ning alajahtumine on kiirem tekkima.
Kui oled keset merd, maa on kaugel ja pole isegi teada, kuhu suunas peaksid ujuma, on kõige mõistlikum lihtsalt paigal olla ka seetõttu, et siis on päästjatel sind lihtsam leida.
Kõige olulisem on aga Tiptoni sõnul positiivsuse säilitamine. Kui oled esimesed kohutavad minutid üle elanud, on ellujäämise saladus lootus.
«Hoia positiivset meelestatust ning ära anna alla,» sõnas Tipton ning lisas, et kui oled 15°C vees, on kuus tundi aega üsna pikk aeg päästjate kohale jõudmiseks.
«Pea lihtsalt meeles, et ei tohi end lõdvaks lasta, ka siis kui sind juba päästetakse,» hoiatas ta.