Kalapäevad kaitseväes: eestlased sõid ja kiitsid, britid jätsid järele

  • Veganitoidupäevad on kaitseväe jaoks liiga kallid.
  • Karpkala jäi brittidel söömata.
  • Eesti ajateenijad armastavad ahjukartulit, makarone ja pannkooke.
  • Kodumaine kala üldiselt ajateenijate kõhtu ei jõua.

Sel aastal õpetati eurorahade toel kala sööma sõdurpoisse. Kui Eesti ajateenijad sõid hea isuga, siis Tapal jätsid britid karpkala järele.

«Tapal pakuti karpkala ja liitlaste kokk arvas, et äkki pooled söövad, aga vast neljandik proovis,» rääkis kaitseväe peakokk Kaie Karu Postimehele.

Brittide kalapõlguse põhjus on üsna lihtne – neile maitseb valge kala taignas küpsetatuna, mitte praena. Peakoka sõnul ongi brittide maitse pisut erinev, nii meeldib neile näiteks, et salat pole kokku segatud, vaid selle saab ise valmis pandud komponentidest kokku panna.

See ei ole noobli restorani praad, vaid ajateenijate reedene lõuna staabi- ja sidepataljonis.

FOTO: Mihkel Maripuu

Küpsetatud forellifilee teriyaki-glasuuriga, puraviku-kartulipüree, sidrunheina-võikaste, küpsetatud pastinaak juustutolmuga ja fenkoli-punakapsasalatiga – selline oli  ajateenijate reedene lõuna staabi- ja sidepataljonis.

«Tänane toit on kõvasti parem kui tavaliselt, aga tavaliselt on ka hea toit,» ütles ajateenija Sixten Sillar. Nii ohtralt punast kala tavaliselt ei anta, ajateenija Hendrik Jaanimäe sõnul saab kaitseväes pigem külmutatud ja paneeritud poolfabrikaate, mis on üles soojendatud.

Peppersacki koka Madis Põllu sõnul jäi vaid valge veini kaste seekord tegemata, muidu andis kaitsevägi talle vabad käed.

FOTO: Mihkel Maripuu

Reedel pakutud hõrgu lõunamenüü pani kokku Peppersacki peakokk Madis Põld, kes oma meeskonnaga ka roa valmistas. «Ainult valget veini ei lubatud kastme tegemiseks kasutada, muidu olid vabad käed,» sõnas Põld. Kaitseväe peakoka Kaie Karu sõnul olid «kalad ja kokad» kalanädala korraldaja poolt, kaitseväe muretseda jäid lisandid.

Kuigi mitmed sööjad käisid kokka eraldi tänamas, siis päris selle retsepti järgi kaitseväes süüa tegema ei hakata. «Neid komponente on rohkem kui tavapäraselt, meil on vaid üks lisand prae juures,» selgitas Karu.

Kaitseväe peakokk Kaie Karu.

FOTO: Mihkel Maripuu

Selliseid delikatesse nagu angersäga, angerjat või forelli kaitsevägi pakkuda ei saa, kuna see oleks liiga kallis. «Aga meil on mõned pidupäevad, kui püüame seda teha,» sõnas peakokk. Kala on kaitseväes menüüs paar korda nädalas. Kui lõhet ja forelli süüakse igal kujul, siis valge kala puhul tahavad Eesti ajateenijad, et kalatükk oleks taldrikul eraldi. «Kui panna see vormiroa sisse või teha kastet, siis seda eriti ei taheta,» ütles peakokk.

Eesti, kes püüab neli korda rohkem kala, kui ise ära suudab süüa, võiks ilmselt kordades suuremagi armee kalaga ära toita.

Reedel pakuti staabi- ja sidepataljoni sööklas restoranitoitu, sest käimas oli eurorahade toel korraldatav kalanädal.

FOTO: Mihkel Maripuu

Aga kuna alati leidub keegi, kellele kala ei maitse, siis oli reedel kuumaleti all ootel poolfabrikaadist Požarski kotlet. «Ega kedagi vägisi midagi sööma ei sunnita,» kinnitas peakokk. Pool tundi pärast lõunasöögi algust saabus ka esimene ajateenija, kes palus kala asemel kotletti. «Ma olen kala igat moodi proovinud, aga mulle see lihtsalt ei maitse,» põhjendas Taavet Tralla oma valikut.

Kui taimetoitlane ei pea liha sööma, siis miks me peaksime teistel keelama lihasöömise.

Muide, kaitseväe kokkade sõnul paneeritud poolfabrikaadid pidavatki olema ahjukartuli, makaronide ja pannkookide kõrval Eesti noormeeste lemmiktoidud. Pudrusöömine pole siiani populaarne, aga see saadakse ajateenistuses selgeks. «Välilaagrites on nad suisa õnnelikud, kui tuleb soe puder,» rääkis Karu. Ka suppe ajateenijad väga ei hinda nagu ühepajatoitu.

Taimetoit on liiga kallis

Kui Soome kaitseväes viiakse sisse taimetoidupäev, siis Kaie Karu sõnul Eestis seda kavas pole. «Kui taimetoitlane ei pea liha sööma, siis miks me peaksime teistel keelama lihasöömise,» on peakokk veendunud. Seda enam, et aastas on Eesti kaitseväes umbes kümme taimetoitlast. Nälga kaitsevägi neid ei jäta, midagi sobivat on alati ka nende jaoks.

Pealegi pole taimetoitlus sugugi odav, sest kaitseväetoidult nõutava kaloraaži saavutamiseks tuleb osta juurde kalleid eripiimasid. «Kui üritad igasuguse loomse välistada, siis on see märksa kallim. Kui menüüst välistada ainult liha, siis on see umbes samas hinnaklassis kui tavatoit,» selgitas Karu.

Side- ja staabipataljoni ajateenijad said reedel restoranitoitu.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Peakoka sõnul on kalanädala eesmärk väga hea – propageerida Eestis kasvatatud kalasöömist, kuid praegusel kujul kaitsevägi kohalikku kala osta ei saa. «Meie kogused on väga suured – 4000 sööjat päevas,» sõnas Karu. Nii võiksid kalakasvatajad tema sõnul seljad kokku panna, et suudaks selle koguse kala ka pakkuda. Ka ei ole mõeldav, et kaitsevägi hakkab iga väikse kasvandusega eraldi lepinguid sõlmima.

Kommentaar

Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik

Kalanädalal on kolm eesmärki. Esiteks  kodumaise kala ja miks mitte ka üldiselt kala ning kalatoitude populariseerimine Eesti toidu kuu raames. Need, kes sel nädalal said hea toiduelamuse osaliseks, on ju tegelikult ka tarbijad, kes poodi minnes oma rahakotiga hääletavad kala, vorsti ja kana vahel.

Teiseks, kokkadele (kaheksas väeosas tegutses 15 tuntud kokka) tutvustada meie kasvanduste toodangut. Juba ammu pole Eesti vesiviljelus vaid vikerforelli kasvatamine. Liike on palju ja tuleb juurdegi. Ideaalis näeb teabekeskus, et HORECAsektorist saaks meie kalakasvatajatele pidev «püsiklient».

Ja kolmandaks ja mitte sugugi vähimaks eesmärgiks oli tõesti kaitseväele tutvustada Eesti kala.

Tõsi, üksikult pole ükski kasvandus neile tõsiseltvõetav partner, aga meie kasvatajatel on oma liidud ja tootjaorganisatsioon. Hankel tuleks ilmselt jõud ühendada kalurite liidu või Eesti Kalaliiduga. Eesti, kes püüab neli korda rohkem kala, kui ise ära suudab süüa, võiks ilmselt mitu korda suuremagi armee kalaga ära toita.

Seega ise loodan küll, et uuel kaitseväe toitlustushankel on ka värske kodumaine (nii püütud kui kasvatatud) kala esindatud.

Tagasi üles