Skopje linnapea: Meist saab kas Põhja-Makedoonia või Põhja-Korea (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plakat Skopje tänaval kutsub inimesi üles referendumil osalema.
Plakat Skopje tänaval kutsub inimesi üles referendumil osalema. Foto: MARKO DJURICA / REUTERS / Scanpix

Makedoonlased otsustavad tänasel referendumil, kas riigi praegune nimekuju Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (FYROM) asendatakse nimega Põhja-Makedoonia Vabariik. 

Nimemuutusega soovitakse ületada 27 aastat väldanud vaidlus naaberriigi Kreekaga, kes on keeldunud Makedoonia nime tunnustamast alates riigi iseseisvumisest 1991. aastal.

Ateena väidab, et nimi kuulub üksnes Kreeka põhjaprovintsile Makedooniale ja süüdistab Skopjet territoriaalsete pretensioonide hellitamises. Nimetüli tõttu on Kreeka tõkestanud Makedoonia pääsu NATO-sse ja Euroopa Liitu ning sundinud Makedooniat kasutama ÜROs kohmakat nimeversiooni Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (FYROM).

Esimesed referendumil osalejad on oma hääle andnud.
Esimesed referendumil osalejad on oma hääle andnud. Foto: EPA/Scanpix

Ajaleht The Guardian vahendas Skopje linnapea Petre Shilegovi sõnu, kelle meelest pole referendumil otsuse langetamine raske. 

«See on väga lihtne. Meist saab kas Põhja-Makedoonia või Põhja-Korea,» lausus linnapea. «Meie oponentidel pole tagavaraplaani. Ainus mida nad saavad pakkuda on isolatsioon.»

Arvamusküsitlused näitavad, et referendum toimub, kuigi makedoonlaste ind uue nime suhtes on leige. Paljude meelest on piinlik vahetada riigi nime seetõttu, et teine riik seda nõuab. Peamiseks ajendiks rahvahääletusel osaleda on paljude jaoks soov alustada liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga.

«Me ei saa tegelikult öelda, et see on aus, aga Euroopa Liit ja NATO tähendavad meile kõigile rohkem, seega peame liikuma edasi,» ütles üks esimesi täna hommikul hääletama tulnud Skopje elanikest uudisteagentuurile AFP.

Kõrge töötuse määr, majanduslik stagnatsioon ja tagasihoidlikud tulevikuväljavaated on Makedooniat iseloomustavad märksõnad. Nimereferendum pakub riigile ainukordse võimaluse liikuda edasi, kirjutas ajaleht Guardian.

«Euroopa Liit kulutab Makedoonia toetamisele päevas umbes 260 000 eurot. Kui hääletame referendumil Põhja-Makedoonia nime poolt, kasvab see summa ja kõik meie riigis läheb paremaks - meie koolid, meie haiglad, meie tänavad,» ütles linnapea Shilegov.

Makedoonia president Gjorge Ivanov.
Makedoonia president Gjorge Ivanov. Foto: Boris Grdanoski / AP/Scanpix

Makedoonia rahvuslaste erakond VMRO-DPMNE on hiljutist nimekokkulepet Kreekaga kritiseerinud. Erakonda kuuluv Makedoonia president Gjorge Ivanov on teatanud, et tema referendumil ei osale ja kutsunud üles elanikke referendumit boikoteerima.

Referendumit ähvardab mõjutada ka intensiivne libauudiste laine ja Moskva mõjukampaania. Nimelt viib aktiivset referendumi-vastast kihutustööd läbi Kremli-meelne erakond Ühendatud Makedoonia. Ühendriikide kaitseminister James Mattis hoiatas kahtlase Moskva suunistel tehtava kübertegevuse eest, millega võidakse referendumi hääletust mõjutada.

Referendumi tulemus ei ole siduv ja selle tulemuse põhjal nime muutmist ei otsustata. Siiski annab see parlamendile suunise ja kui suurem osa inimesti hääletab referendumil nime muutmise poolt, annab see parlamendile poliitilise mandaadi põhiseaduse muutmiseks.

Kui referendumi hääletustulemused on positiivsed ja nime muutmise kiidab heaks ka kaks kolmandikku parlamendiliikmetest, peab nimemuutmisele lõpliku nõusoleku andma ka Kreeka.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles