Video: miks ametnikud Tallinna vanu puid enne nende murdumist maha ei raiu? (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Linna metsavaht-dendroloog Sulev Järve sõnul püüavad linnaametnikud alati puid säilitada, sest «mida vanem on puu, seda väärtuslikum ta on».

Tallinnas Kadrioru uusrajoonis kukkus neljapäeval kortermaja ja kolme auto peale vana haraline hõberemmelgas. Kukkumise hetkel astusid autosse pereisa Peeter Solman ja tema poeg.

Napilt pääsenud pereisa oli linnaametnike peale pahane, kuna juba kolm kuud tagasi oli üks suur oks sellelt puult tänava peale kukkunud. Solmani hinnangul ei mõtle linnaametnikud piisavalt inimeste ohutusele, vaid püüavad puid iga hinna eest säilitada.

Linna metsavaht-dendroloog Sulev Järve, kes soovitas Solmanitel kolm kuud tagasi vana hõberemmelgas elama jätta, selgitas Postimehele, milliste põhimõtete järgi ametnikud otsustavad, kas puu maha raiuda või mitte.

«Nende mahavõtmistega on nii, et mida vanem puu, seda väärtuslikum ta on. Sõltuvalt mädanemise astmest, üritame neid säilitada,» ütles Solman.

Tallinnas Harjumäel on kolmsada aastat kasvanud kolm pärna. Puud asuvad ilusa vaatega kohas, kus jalutavad tihti ka turistid. Linnaametnikud püüavad ka neid puid säilitada, kuid üks neist kukkus sel suvel kahes osas maha. 

Järve selles probleemi ei näe ja kahte alles jäänud pärna, mille all ka istepingid asutavad, maha võtta ei plaanita. «Tark inimene ikka ei roni tormiga puu alla,» ütles ta.

Ametniku sõnul üritavad ametnikud alati puud säilitada ja korrektse hooldusega peaks saama murdumisohtu vähendada. «Ma töötan ikkagi keskkonnaametis, meie eesmärk on seista looduse eest, et Tallinn oleks roheline,» ütles Järve. 

Kes vastutab ohutuse eest? «See pärn ja hõberemmelgas kukkusid tormiga. Iga otsus on subjektiivne ja tormi eest pole miski kaitstud,» ütles Järve.

Järve ütles, et murdumisohtu saab vähendada puu all liikumise piiramisega, hooldusraiega ja erinevate toetussüsteemide rakendamisega. «Äärmuslik lahendus on hoiatavad sildid. Kindlasti on Tallinnas selliseid puid kümneid, kus neid vaja,» ütles Järve. 

Miks pole silte siiani pandud? «Kõik võtab aega,» ültes Järve. 

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles