Video ja fotod: päästeameti elupäästevõimekus oli suvel seitsmel korral kadumas

Karel Reisenbuk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Päästeameti suvisest kokkuvõttest selgub, et erakordselt kuum suvi viis päästeameti võimekuse kriitilise piirini. Tuli haaras enda alla ligi 450 hektarit maad, mille likvideerimine läks maksma hinnanguliselt pool miljonit eurot.

Kui möödunud aastal oli päästeametil vaid üks selline sündmus, mis mõjutas elupäästevõimekust, siis 2018. aasta suvel sattus see koguni seitsmel korral kriitilise piirini.

Lisaks sel suvel lõõmavatele ulatuslikele maastiku- ja metsatulekahjudele tekkis mitme samal ajal toimuva päästesündmuse lahendamisel päästekeskustes olukordi, kus samal ajal kui kogu elupäästev ressurss oli sündmustega hõivatud, lisandus uusi väljakutseid ning sündmuste koordineerimiseks ja lahendamiseks tuli kasutusele võtta reservid ning elupäästevõimekuse tagamiseks leida uusi lahendusi.

Näiteks maist augustini toimus kokku üle 2800 tulekahju, millest koguni viis päästesündmust kestsid nädal või kauem. Ühe suurima metsatulekahju kustutamisel Vikipalus kasvas Põhja päästekeskuse keskmine väljasõitude arv neli korda ja seetõttu tuli väljakutseid panna ka ootejärjekorda.

Vaata ka: Videoreportaaž kõrgustest: kuidas käib kaitseväe lennukiga tulekahju kustutamine

Näidisjuhtumid, kus päästevõimekus oli kriitilisel piiril:

  • 26.05 toimus Raplas korraga 3 suurt tulekahju, millele ühel juhul sõitis välja komando Koselt 60 km kauguselt.
  • 28.05 toimus tulekahju Väike-Maarja vallas, millele kaasati päästjad Jõgevalt 100 km kauguselt, Mustveest 144 km kauguselt, paidest 37 km kauguselt ja Tabiverest 118 km kauguselt. Sündmus küll annulleeriti, kuid kohale jõudis Jõgeva komando.
  • 15.-16.06 põles Tallinna külje all Männiku karjääris mets ja maastik. Samal ajal toimus Vikipalu metsatulekahju. Tallinnas ei olnud ühtegi põhiautot, Vikipalust tagasi ei antud. Kaugemast punktist ei tulnud kedagi, sündmus pandi ootele.
  • 16.06 hakkas Rakveres tööle ühe hoone ATS alarm, samal ajal põles Vikipalu mets, sündmusele reageeris Jõhvi komando 72 km kauguselt.
  • 31.07 toimusid põlengud Sillamäe ja Narva-Jõesuu linnades, kuhu reageerisid päästjad Mustveest 96 km kauguselt ja Alatskivilt 131 km kauguselt. Kohalikud komandod olid kustutamas Narva-Jõesuu metsa- ja maastikutulekahju.
  • 09.08 toimus Sirgalas Ida-Virumaal katla põleng, kuhu sõitsid kohale autod Tartust 161 km kauguselt ja Iisakust 63 km kauguselt, sest kohalikud komandod olid kustutamas Läsnas kaitseväe keskpolügoonil süttinud tulekahju.
  • 09.08 toimus Ojaküla metsa- ja maastikupõleng Ida-Virumaal, samal kuupäeval veel kaks suuremat metsatulekahju Ida-Virumaal Läsnas ja Kabalas. Sündmust kustutasid 2 vabatahtlikku päästekomandot Lääne-Virumaalt ning kohale sõitsid komandod Lasnamäelt 98 km kauguselt ja Koselt 109 km kauguselt. Lasnamäe komando oli tegelikult juba varem kohal, sest oli kutsutud välja «fantoomtulekahju kustutama» samasse piirkonda.

Ressursid olid maksimaalselt hõivatud

Päästetöödel osales sel aastal kokku 110 erinevat komandot – neist 55 riiklikku ja 55 vabatahtlikku komandot. Päästetöödel osales kokku 2 257 päästjat – neist 1 851 olid riiklikud ja 406 vabatahtlikud.

Päästetöödel osales sel aastal viis korda rohkem päästjaid kui varasemal kolmel aastal keskmiselt.

Selle suve pikaajaliste sündmuste keskmine kestvus oli üle 101 tunni, mis on veidi üle 4 ööpäeva. Üks päästesündmus kestab keskmiselt 1h 20min.

Kui metsa- ja maastiku tulekahjude kustutustööd kestavad keskmiselt 5h 30 min, siis pikaajalised metsa- ja maastikutulekahjusid kustutati keskmiselt ca 105 tundi (veidi üle 4 ööpäeva).

• Üle 24h kestnud maastiku ja metsatulekahjude kustutustööd moodustasid (ajalise kestvuse järgi) keskmiselt 42% kõikide tulekahjude hõivatusest.

• Üle 24h kestnud maastiku ja metsatulekahjude kustutustööd moodustasid (ajalise kestvuse järgi) keskmiselt 50% metsa- ja maastiku tulekahjude hõivatusest.

Huvitavaid fakte:

  • 40 päeva kestis suure tuleohuga aeg (Jõgevamaal 75 päeva)
  • 7 korral oli elupäästevõimekus kadumas
  • 5 korda rohkem toimus üle 24h kestnud sündmuseid
  • 5 sündmust kestsid 7 päeva või rohkem
  • 2 korda rohkem toimus ressursimahukaid päästesündmuseid
  • +30% rohkem tulekahjusid kui eelmisel 3 aastal keskmiselt
  • 600+ tulekahju rohkem kui eelmisel 3 aastal maist augusti lõpuni
  • 41% rohkem metsa ja maastikutulekahjusid
  • 430+ ha põlenud mets ja maastik (2x rohkem kui eelmisel 3 suvel kokku)
  • 29% tulekahjudest olid metsa- ja maastikutulekahjud
  • 3 nädalavahetusel suure tuleohuga aja aktsioonid üle Eesti

Ehkki päästeamet leiab kokkuvõttes, et senised investeeringud tehnikasse on end õigustanud, peab pääste suutma tegutseda ka erakorralistes oludes. Selleks, et erakorralistes oludes tegutsemise suutlikus tagada, on päästeameti kriitilisteks vajadusteks päästemeeskondade mehituse tagamine intensiivsel perioodil, staabitöö keskkondade kaasaegsus ja olukorrateadlikkus, droonidega õhust luure teostamise võimekus, riigi õhust kustutamise võimekus tervikuna ja raskesti läbitaval maastikul kustutustöö tegemine, samuti rahvusvaheline koostöö. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles