Video: arborist näitas, kuidas linnaametnikud elujõulised puud ohtlikuks muudavad (1)

Sander Punamäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Arborist Heiki Hanso hinnangul on Tallinnas palju puid, mis tuleks maha raiuda, sest roheluse säilitamine ei saa olla olulisem kui inimeste turvalisus.

Tallinnas Kadrioru uusrajoonis kukkus eelmisel neljapäeval kortermaja ja kolme auto peale vana haraline hõberemmelgas. Kukkumise hetkel astusid autosse pereisa Peeter Solman ja tema poeg.

Napilt pääsenud pereisa oli linnaametnike peale pahane, kuna juba kolm kuud tagasi oli üks suur oks sellelt puult tänava peale kukkunud. Solmani hinnangul ei mõtle linnaametnikud piisavalt inimeste ohutusele, vaid püüavad puid iga hinna eest säilitada.

Arborist Heiki Hanso, kes on juba aastaid linna keskkonnaameti tööd kritiseerinud, nõustub Solmanitega. «Selliseid napikaid on ikka väga palju juhtunud, aga enne vist midagi ei muutu, kui keegi päriselt viga saab,» ütles Hanso. 

Linna metsavaht-dendroloog Sulev Järve tunnistas, et linnaametnikud püüavad alati puid säilitada, sest «mida vanem on puu, seda väärtuslikum ta on». 

Kes vastutab, kui vana puu murdub? «Eks nad ikka murduvad tormiga. Tormi eest pole keegi kaitstud. Loodan, et me oleme ikka metsarahvas ja tark inimene ei roni tormiga puu alla,» ütles ta. 

Hanso on Järve mõttelaadi osas kriitiline. «No mis jutt see on, et tark inimene ei roni puu alla... See on kriminaalne hooletus, kui lõigatakse puude juured läbi ja jäetakse nad tiheda liiklusega kohta seisma. Kõige olulisem on inimeste turvalisus ja siis puude säilitamine,» ütles Hanso.

 Tallinna Keskkonnaameti haljastuse osakonna juhataja Kristiina Kupperi sõnul püüab amet igati vähendada väärtusliku haljastuse likvideerimist ehitustegevusega. «Kuid ohtlikud puud tuleb raiuda. Kui puu on ohtlik ja võib tekitada kahju inimestele või nende varale, siis ei saa amet oma otsuses karta aktivistide meelepaha,» ütles Kupper.

Just inimtegevus - haljastus- ja teetööd - on Hanso sõnul puude kõige suurem vaenlane. Ta tõi näiteks Paldiski maantee ja Endla ristmiku poole kaldu kasvavad puud. «Neil on juured läbi lõigatud ja kaotavad täielikult oma stabiilsuse. Siin pole kahtlustki, et need tuleks maha lõigata,» ütles Hanso. 

«Linn on täis selliseid puid, mis on muutumas ohtlikuks. Kunagi ütlesin välja, et umbes üks kolmandik puudest Tallinnas on ohtlikud. Probleem on kompetentsi puudumine. Kümme aastat on seal keskkonnaametis samad inimesed istunud ja midagi ei muutu,» ütles Hanso.

Ametnik Sulev Järve ütles, et murdumisohtu saab vähendada puu all liikumise piiramisega, hooldusraiega ja erinevate toetussüsteemide rakendamisega. «Äärmuslik lahendus on hoiatavad sildid. Kindlasti on Tallinnas selliseid puid kümneid, kus neid vaja,» ütles Järve, kelle sõnul neid võtteid vajadusel ka kasutatakse. 

Eelmisel nädalal napilt puu alla jäämisest pääsenud Peeter Solman oli linnaametnike suhtes kriitiline: «Mind ei huvita, Zuzu ja rohelised, minge kõik metsa!»

Abilinnapea Zyleixa Ismailova hinnangul on selline toon keskkonnaaktiviste suunas ebaõiglane. «Keskkonnaamet püüab alati säilitada puid. See on prioriteet, et linn oleks roheline, aga iga hinna eest me seda ei tee,» ütles Roheliste erakonda kuuluv Ismailova.

Heiki Hanso sellega ei nõustu. «Mitte ühelgi linnaametil pole õigust suruda oma maailmavaadet peale inimeste turvalisuse arvelt,» ütles ta.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles