Peipsi taga nägin ma peldikut ...

Mare Rossmann. Foto: Erakogu

Hando Runnel kirjutas Vene ajal: “Ilus punane peldik Peipsi kalda peal.” Kirjanik Sana Valiulina rääkis oma raamatus “Brežnevi lapsed”, et ta ei unusta iialgi pilti, mis talle lapsepõlves avanes Zagorski kiriku avalikus käimlas. Seal oli kirjeldamatu räpasus. Olen vahel mõelnud, et kodulehes võiks olla rubriik, kus vanad Rakvere elanikud jutustavad noortele lugusid, mis on seotud linnale omal ajal oluliste kohtade ja asutustega.

Tegin ettepaneku meenutada ühele naisele, kes Vene ajal töötas baaridaamina Rakvere ühes väga tuntud restoranis. “Kui mina oma mälestused kirja panen, siis tänapäeva noored enam ei arva, et nemad on leiutanud kõik meeldivad ajaveetmise vormid. Aga ma ei tee seda,” rääkis ta ja lisas, et lähtub põhimõttest, et kõik, mis juhtub Las Vegases, sinna ka jääb. Aga ega Runnelil olekski olnud vajadust Peipsi taha sõita, meil Rakvere turuplatsil oli selline avalik käimla täiesti olemas. See oli suhteliselt väike ruum, kus nurgas oli roostes kraanikauss kraaniga, millest vett ei tulnud.

Kui nüüd räägitakse sooneutraalsest tualettruumist, siis Rakvere oli juba sel ajal ajast ees, sest eraldusmärke, milline kunku on meestele, milline naistele, ei olnud. Ukse sise- ja välisküljele olid kohalikud poeedid kirjutanud soovitusi igaks elujuhtumiks. Siinkohal mõni stiilinäide. “Enne kui sisened sellesse ruumi, mõtle hästi järele!” Või siis et pole tarvis toppida oma tilli igasse auku. See meenus mulle, kuna üks poliitik kasutas seda väljendit taasiseseisvusaja alguses.