Suvelilli saab toas talvitada

Tuntuimad taimed, mida toas edasi hoida, on pelargoonid. Foto: Liis Treimann

Soovime enda ümber ikka ilu näha, see seostub paljudel lilledega. Paraku ei kesta lilleilu õues meie kliimas terve aasta.

Paljude taimede eluiga saab enne sügist otsa kas taime elutegevusest tingituna või vale hoolduse tõttu. Mitme taime ilu kestaks aga edasi, kui sooja oleks natukenegi kauem. Neid saaks toas või muus valges ja jahedas ruumis kenasti edasi kasvatada.

Milliseid suvelilli sügisel tuppa tuua? Lilled liigituvad püsililledeks ja suvelilledeks. Püsililled talvituvad kenasti õues ja õitsevad järgmisel aastal uuesti. Suvelilled on enamasti üheaastased ja nende eluiga kestabki vaid ühe suve. Need on külmade tulekuks kas juba ammu ära õitsenud, seemnedki valmis saanud ja maha pudisenud või ära korjatud või lõpetab külm nende õitsemise. Nende taimede seemneid tuleb kevadel külvata aknalauale, kasvuhoonesse või peenrasse ja peagi saab õieilu jälle nautida. Sellised on näiteks pruudisõled, peiulilled, aedastrid, klarkiad ja paljud-paljud teised.

Tuppa või keldrisse

Teine osa suvelilledest on oma looduslikus kasvukohas püsikud, kuid meie talve üle ei ela, sest neile on meie talv ja isegi väikeste plusskraadidega ilm hukutav. Neid taimi kasvatatakse meie kliimas kui üheaastaseid, ostes kevadel taimed või kasvatades neid ise igal aastal uuesti.

Tuntuimad taimed, mida toas edasi hoida, on fuksiad ja pelargoonid. Neid võib kasvatada nagu toataimi või viia nad keldrisse talvituma ja tuua kevadtalvel tuppa või muusse valgesse ruumi.

Värd-kirinõgest ja sultan-lemmmaltsa (rahvasuus tuntud kui virkliisu, laiskliisu või vanapoisilill) on samuti kasvatatud toataimena, tavalistest toataimedest on saanud suvised lillekasti- või õuetaimed.

Vanad taimed muutuvad alumises osas valguse puudusel lehtedest lagedaks ja kaotavad dekoratiivsuse, seetõttu on mõistlik sügisel võtta pistikuid ja kasvatada neid noorte taimedena talvel edasi. Kevadtalvel saab neid uuesti pistikutega paljundada ja sedasi kenad lillekastitaimed kasvatada.

Toataimena võib kasvatada edasi veel hertsog-lemmmaltsa, aednelki, vanikkuljust, tilkviljakut, asariini ehk ripplõuga. Vanikkuljust, asariini, tilkviljakut paljundatakse kevadel seemnest.

Tilkviljak on mitmeaastane ronitaim, mida väga sageli ei kohta. Taimevõrsed tuleb talveks maha lõigata ja taim jahedas ruumis väikeste plusskraadide juures talvitada, kevadel jälle sooja tuua ja võrsed hakkavad kenasti kasvama. Sügisel ümberistutatuna võivad võrsed viga saada ja kuivavad nagunii. Kui need aga kasvavad anumas ja võrsed transportimisel viga ei saa, kasvavad need siseruumis kenasti edasi.

Taimed, mida saab enne öökülmi tuppa tuua ja kevadtalvel pistikuid võtta, on näiteks tungergia, südajas suutera, puispetuunia, padipõõsas, lamav ja ahtalehine käokuld, hõbepael, sinine tiiviklill, lobeelia hübriidsed sordid, begooniad.

Mugulbegoonia mugulaid saab säilitada 12–15 soojakraadi juures turba sees. Talvitumisel kontrollida, et mugulad läbi ei kuivaks. Veebruaris-märtsis tuua mugulad sooja ruumi ja istutada amplisse juurdumiseks. Juurdumise ajaks katta nõu kilega, mida päevas korra õhustamiseks kergitada, vajadusel piserdada ja kasta. Liigniiskus ei mõju hästi. Kasvama läinud taimedelt eemaldada kile, viia valgesse ruumi. Õue viia pärast öökülmi.

Kevadel tee pistikud

Suvelilli, mida saab talvitada siseruumis ja kevadtalvel pistikutega paljundada, on veelgi, näiteks lantaan, timbu, sinine kartulipõõsas, alonsoa, raudürt, portulak, aster-tähtlill, randtärnik, sanvitaalia, Eckloni kuldkakar, põõsas-hõbekakar, kaksikkannus jne.

Sobivad jahedad, 8–12kraadised (kuni 15kraadised) valged ruumid. Jahedas ruumis talvitades ei tohi taimi üle kasta, muidu hakkavad levima haigused. Kasta pigem vähe kui palju, kuid muld ei tohi olla liiga kuiv. Samuti tuleb kontrollida, et poleks kahjureid. Talvel pole taimi vaja väetada, väetama hakata veebruari lõpus või märtsi algul.

Siseruumidesse tasub taimi kasvama tuua, kui on piisavalt ruumi ja viitsimist nendega tegeleda.