Maria Arusoo jätkab kaasaegse kunsti juhtimist

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maria Arusoo keset melu, mis tavalise näitusekülastaja silmade eest üldiselt varjatuks jääb.
Maria Arusoo keset melu, mis tavalise näitusekülastaja silmade eest üldiselt varjatuks jääb. Foto: ETV

18. septembri koosolekul otsustas SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) nõukogu pikendada KKEKi senise juhataja Maria Arusoo volitusi järgmiseks ametiajaks ehk 1. oktoobrist 2018 kuni 1. oktoobrini 2023. KKEKi nõukokku kuuluvad Rael Artel, Sirje Helme, Peeter Kutman, Kaido Ole ja Jaanus Samma.

Nõukogu leiab, et Maria Arusoo on oma esimese ametiaja jooksul (2013 – 2018) tõestanud end väga kompetentse, võimeka ja pühendunud juhina, kes on täitnud sihtasutuse põhikirjalisi eesmärke ning muuhulgas tegutsenud edukalt Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni komissarina, viies selle produktsiooni uuele tasemele. Oma tegevusajal on Arusoo pannud kokku motiveeritud tiimi, juhtinud KKEKi strateegilist uuendamist, süvendanud rahvusvahelist suhtlust ja koostööd ning arendanud silmapaistvalt Eesti kaasaegse kunsti välja. KKEK on tänaseks jõudnud arengufaasi, kus on oluline jätkata stabiilset tööd valitud tegevussuundadel ning tugevdada kaasaegse kunsti rolli ühiskonnas.

Nõukogu liige Kaido Ole lisab: «Maria Arusoo erialane pädevus on ilmselge, samuti tema võimekus organiseerija ja suhtlejana. Kuid vähem tähtis pole sugugi see, et Arusoo on juht, kellega koos tahetakse meelsasti koos töötada. Juht, kelle kohalolu mitte ei pärsi ega peluta, vaid tekitab heameelt ja annab hoogu. Sellist kunsti ei ole võimalik õppida ja selline inimlik külg on kogu kunstivaldkonna nimel töötavad organisatsiooni juhi puhul väga oluline omadus. Nõukogu soovib jätkata koostööd inimese ja professionaaliga, kelle roll kunstimaailmas on lühikese aja jooksul muutunud väga oluliseks.»

Maria Arusoo näeb järgmist viit aastat tugeva rahvusvahelise suunaga – KKEK jätkab kunstnikele võimaluste loomisega residentuuride ja väliskoostööde kaudu ning kohaliku välja kaasaegse kunsti diskursuse edendamisega. Suurema fookuse saab kaasaegse kunsti ajaloo mõtestamine ja arhiiviga töötamine. «Me ei plaani radikaalselt suuri muutuseid, vaid pigem ehitame programmi üles suunal, millele viimase viia aastaga oleme vundamendi loonud,» ütles Arusoo, «Nii on mul hea meel, et KKEKi nõukogu usaldas mind oma tiimiga selle tööga jätkama. Eesmärk on endiselt olla sisu loov avatud partner nii rahvusvahelisele kui ka kohalikule kunstiväljale.»

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus loodi 1992. aastal rahvusvaheliste kunstiprojektide eksperinstitutsioonina, mille missioon on elavdada ja arendada Eesti kaasaegse kunsti välja, mõtestada kaasaegset kunsti teoreetiliselt ja osaleda ühiskonnaelu dialoogis. Alates aastast 1999 korraldab KKEK Eesti osalemist Veneetsia biennaalil ja alates 2016. aastast on Balti triennaali kaaskorraldaja. Varem on KKEKi juhtajad olnud Sirje Helme ja Johannes Saar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles