Separatistlikust vägivallast räsitud Kamerunis algasid presidendivalimised

Kameruni sõdurid valvamas riigi edelaosas asuvat Lysoka valimisjaoskonda. Foto: MARCO LONGARI / AFP / Scanpix

Täna algasid presidendivalimised Kamerunis, mille ingliskeelsetes piirkondades vältab separatistlik vägivald.

President Paul Biya on ametis olnud 1982. aastast ja võidu korral saab ta võimule jääda kuni 2025. aastani.

Kameruni kaks opositsiooniparteid teatasid üleeile, et sõlmisid valimisteks liidu. Rahva Arengurinde (FDP) liider Akere Muna loobus kandideerimisest ja asus toetama Kameruni Taassünni Liikumise (MRC) juhi Maurice Kamto kandidatuuri.

Valimistele on registreerinud üle 20 kandidaadi ja nende vahel saab valida 6,5 valimisõiguslikku kodanikku.

Alates 1982. aastast võimul olnud president Paul Biya andis oma hääle Yaoundes, taamal tema abikaasa Chantal Biya. Foto: ZOHRA BENSEMRA / REUTERS / SCANPIX

MRC väitel käib ulatuslik pettus, et tagada valimistel Biya võit.

«Me ei valmistu sõjaks, kuid mil iganes leiab aset pettus, siis järgneb ka kindel vastus,» ütle MRC pressiesindaja Paul-Eric Kingue.

Opositsioon on pikalt süüdistanud võime presidendi valimisvõidu tagamise nimel töötamises.

Valimisi varjutab ka riigi edela- ja loodepiirkonnas vältav separatistlik vägivald, mis ägenes eelmisel aastal. Mõttekoja International Crisis Group (ICG) andmeil on kokkupõrgetes hukkunud vähemalt 420 tsiviilisikut ja 175 julgeolekutöötajat.

Separatistid taotlevad prantsuskeelse Kameruni kahe ingliskeelse piirkonna iseseisvumist.

Pole selge, kas hääletamist ingliskeelsetes regioonides viiakse läbi tavapäraselt. Separatistid, kes kontrollivad ICG hinnangul suurt territooriumi, ähvardasid hääletamist takistada.

Julgeolekuhädad on tabanud ka Põhja-Kameruni, mida ründab islamiäärmuslik rühmitus Boko Haram.

Valimiste ajaks tugevdas Kameruni valitsus julgeolekut. Muuhulgas suleti riigipiir ning peatati provintsidevaheline lennu-, auto- ja rongiliiklus.

Valimiste tulemus tuleb välja kuulutada 15 päeva jooksul pärast hääletust.