Valedetektor: okupeeritud Eesti ajalugu käsitlevas raamatus on suur viga
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
7. oktoober 2018, 17:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel ilmunud Nõukogude Eesti ajalugu käsitlevas raamatus «ENSV mälumäng» on üks suur viga – tuntud klaasiprofessorist Maks Roosmaast on saanud Tartu Riikliku Ülikooli rektor ja rektor Alfred Koortist mees, kes võitis Pariisi maailmanäitusel Eesti klaasigraveeringute eest kuldmedali.
RAAMATU «ENSV MÄLUMÄNG: 1000+ KÜSIMUST NÕUKOGUDE EESTI AJALOOST» VÄIDAB:
See aastail 1909-1971 elanud mees oli Eesti esimene kutseline klaasikunstnik. 1937. aastal Pariisi maailmanäitusel pälvist ta kuldmedali. Aastatel 1944-1971 töötas ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI-s) klaasehistöö professorina. Kes? Ja vastab samas (leheküljed 15 ja 16), et tegemist oli Alfred Koortiga (1901-1956). Samas raamatus (lehekülg 13) on küsimus: Kes oli see eesti filosoof, kes oli Tartu Riikliku Ülikooli rektor aastail 1944-1951? Ja järgmisel leheküljel vastus, et Maks Roosmaa (1909-1971).
VALEDETEKTOR TUVASTAS: VALE
Alfred Koort oli üks paljudest «K» tähega perekonnanimega Tartu ülikooli rektoreid (veel Hans Kruus, Feodor Klement, Arnold Koop ja Jüri Kärner) Kindlasti tundis Koort palju paremini Martin Heideggeri ja Georg Hegeli loodut, kui klaasi ja kristalli.
Maks Roosmaa elas tõepoolest aastatel 1909-1971, enne Teist maailmasõda lõpetas ta Riigi Kunsttööstuskoolis graafika ja kristallilihvimise eriala ja õppis ka Euroopa ühe kristallipealinna Nový Bori klaasitööstuskoolis Tšehhoslovakkias. Kaks aastat enne Eesti okupeerimist sai Maks Roosmaast Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooli klaasitöökoja juhataja. 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel pälvis ta kuldmedali klaasigraveeringute eest. Aastatel 1944–1971 töötas ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudisklaasehistöö õppejõuna, aastast 1947 dotsendina ja aastast 1960 professorina. Maks Roosmaa ei olnud kunagi Tartu Riikliku Ülikooli rektor.
Raamatu «ENSV Mälumäng: 1000+ küsimust Nõukogude Eesti ajaloost» autorid on Indrek Salis ja Jevgeni Nurmla, toimetaja Õnne Puhk ja väljaandja kirjastus Cum Laude.
VALEDETEKTOR! Kui märkad avalikus ruumis levitatavaid kahtlasena tunduvaid väiteid, siis anna sellest Postimehe toimetusele teada. Püüame välja selgitada, kas tegemist on tõe või valega. Info koos põhjendusega saada aadressil: ainar.ruussaar@eestimeedia.ee.