Raudna looduskaitseala kaob kaardilt
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
8. oktoober 2018, 13:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/08/11479023t1h2f30.jpg)
Kunagisse Raudna karjääri tekkinud järve ümber kehtinud looduskaitseala kavatsetakse kehtetuks tunnistada. Lindude peatus- ja pesitsuspaikade kaitseks loodud ala ei täitvat enam oma algseid eesmärke ning kaitsala on senises vormis eesmärgitu, seisab kaitsealalt välja arvamise kavatsuse tekstis.
Raudna külas asuv 30,1 hektari suurune kaitseala loodi 1994. aastal kaitsmaks seal peatuvaid ning pesitsevaid linde. 2017. aasta loendusest aga selgus, et tänaseks leidub järve ääres kaitset vajavaid linde nõnda vähe, et enam pole kaitsealal selget eesmärki. Raudna järve ääres pesitsevad vaid kaks III kaitsekategooria linnuliiki, tuttpütt ja hallpõsk-pütt, ning kolm sama kategooria kahepaikseliiki, harilik kärnkonn, tiigikonn ja rohukonn. Üksnes maismaal elavaid haruldais liike ja kooslusi Raudnas mulluste vaatluste järgi ei ela.
Samuti peab kavatsuse tekst tõhusa looduskaitsealana töötamiseks Raudna kaitseala liiga väikeseks. Raudna kaitseala üheks eesmärgiks on olnud lindude hoidmine küttimise eest, kuid väike ala ümber järve seda ei takista, linnud lendavad oma argipäeva käigus laiemalt ringi ning satuvad sedaviisi jahimehe püssitoru ette.
Kuigi kaitsealuseid liike elab järvel ja selle ümbruses vähe, siis on tegemist märkimisväärse pesitsuspaigaga. Pesade ja peogade kaitsmiseks kehtib veel kaitsalal keeld sõuda 15. aprillist 1. juunini, kui teaduslikud välitööd ja päästetööd välja arvata. Mootorsõidukitel pole Raudna järvele, välja arvatud mainitud juhtudel, üldse asja. Tõkestamaks lindude häirimist pärast kaitsekorra kadumist peab kavatsuse teksti kohaselt tõstma kalastajate ning teiste sõudjate teadlikust looduslikust olukorrast.
Kaitsekorra kadumisega ei ehitataks Raudna järve ümbrust täis, tekiks vaid veekogu ja elektriliini kaitsevööndi poolt liigendatud umbes pooleteise hektari suurune ala. Lisaks, tänane Viljandi valla üldplaneering määrab Raudna järve ja selle ümbruse puhkealaks, mida ehitamine ei tohiks piirata.