Kas järsk aktsiisitõus tõesti möödas? Siiski mitte.

Foto: SCANPIX

Alkoholi, tubaka ja kütusemaksudega oleme Läti eelarvet toetanud juba 200 miljoni euroga. Rahandusministeeriumi 2018. aasta suvine prognoos näitas, et tähelepanu all olevaid aktsiisilaekumisi tuli korrigeerida 134,4 miljoni euro võrra.

Varem oleks poliitikud sel puhul üksteise võidu teatanud, et aktsiisilaekumiste vähenemine näitab, et nii alkoholi, tubakat kui ka fossiilseid kütuseid on hakatud vähem ostma. Iseenesest oleks ju tore, kui inimesed tarbivad vähem alkoholi ja tubakat ning kasutavad vähem fossiilseid kütuseid, sest paraneks inimeste tervis ja elukeskkond. Tõest on see lootus aga kaugel, sest vähenenud maksulaekumine näitab esiteks, kui suurelt alahinnati aktsiiside tõstmisel piirikaubandust, ja teiseks, kui kaua on seda vea tunnistamist edasi lükatud. Rahandusministeeriumi hinnangul on piirikaubanduse osakaal legaalsest alkoholi müügist ca 25 protsenti, tegelik number võib olla veelgi suurem ja ehk ei ole piirikaubanduse lagi veel käes? Või siiski? Loota küll võib, eriti arvestades hiljutist seaduse parandamist, millega tühistati aastateks 2019 ja 2020 planeeritud alkoholi aktsiisi tõus. Samas tõuseb tubaka aktsiis tuleval aastal 10 protsenti vaatamata Rahandusministeeriumi poolt meedias mainitud eelistustele ka selle tootegrupi aktsiisitõusu vähendada. Poliitikute eelistus on millegipärast sigarettide hinnaerinevuste suurendamine Lätis pakutavate toodetega, ikka Läti kasuks.

Maksumaksjate liit on alates 2012. aastast korraldanud aktsiisiteemalisi ümarlaudu ja ükski aasta ei ole möödunud tähelepanekuta, et aktsiise tõstetakse liiga sageli, liiga lühikese etteteatamise ajaga ning analüüsimata aktsiisitõusu majanduslikku mõju. Samuti jätab soovida kaasamine – lühike etteteatamise tähtaeg raskendab erasektoril (tootjaid, maaletoojaid, edasimüüjad) oma ettepanekute koostamist. Ka jäetakse liigagi tihti salakaubanduse vastased meetmed, kas täiesti arutluse alt välja, või lihtsalt eeldatakse, et Maksu- ja Tolliamet saab seniste ressurssidega hakkama ka täiendava tööga.

2017. aastal laekus riigieelarvesse alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi 89,3 miljonit eurot prognoositust vähem ja sel aastal on tulnud prognoose vähendada juba 134,4 miljoni euro jagu. Riigi tulude prognoosimine on niigi keeruline, aga eriti juhul, kui poliitikud survestavad ametnikke prognoose oma soovunelmatega kooskõlla viima. Alkoholi ja tubaka aktsiisi laekus mullu vähem kui 2016. aastal. Tekib küsimus, miks ei ole prognoosi koostamisel arvestatud reaalse võimalusega, et ka tänavu jääb aktsiiside laekumine alla möödunud, või pigem, faktidele otsa vaadates, ülemöödunud aastale?

2017. aastal laekus riigieelarvesse alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi 89,3 miljonit eurot prognoositust vähem ja sel aastal on tulnud prognoose vähendada juba 134,4 miljoni euro jagu. Foto: Eesti Maksumaksjate Liit.

Aktsiisikaupade puhul tuleb arvestada ka laekumata jäänud käibemaksuga. Kui poliitikud armastavad väita, et edasimüüjad tõstavad aktsiisitõusu järel aktsiisikaupade hindu rohkem kui tõusis aktsiis, siis nad on ära unustanud, et aktsiisikauba käibemaksu arvestatakse toote omahinna ja aktsiisitasu summalt, ehk et aktsiisi tõstmisel suureneb automaatselt ka käibemaksu summa. Seega oleme lisaks aktsiisile kaotanud Lätile ka osa käibemaksust.

Rahandusminister on välja pakkunud maksurahu, mida tänase seisuga on juba mõnevõrra  õgvendatud, aga see ei hoia ilmselt täielikult ära jätkuvat miljonite eurode Lätile kinkimist. Naabrite aitamine on õilis, aga valijatena ei ole me poliitikutele taolise kingituse tegemiseks mandaati andnud. Mulle ei meenu eelmiste riigikogu valimiste ajast ei rohelisi, punaseid, siniseid ega kollaseid plakateid, mis oleks lubanud miljonid eurod Lätti viia. Ehk saabuvate valimiste eel on erakonnad ausamad ja teevad ka sellekohased valimislubadused.

Lätile juba kingitut aktsiisipoliitika korrigeerimised küll tagasi ei too, kuid loodetavasti pidurdavad need vähemalt alkoholi piirikaubanduse kasvu. Aktsiisid on ju iseenesest vajalikud, riik kogub lisa-maksutulu, mis ehk pidurdab „mittesoovitavate“ kaupade tarbimist. Aga pahedega tegelemisel on ainus töötav viis kompleksne ehk holistiline lähenemine. See tähendab meetmete komplekti, kus lisaks maksupoliitikale tagatakse info kättesaadavus nii toodete kahjulikkuse kui ka vähem kahjulike ja tervislike valikute osas.