Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Natuke vähem kui aasta tagasi, 4. novembril käskisid Eesti piirivalvurid Aleksei Vasilevil autost välja astuda. Kell näitas poolt nelja pärastlõunal. 20-aastane Vasilev ja ta sõbratar olid just jõudnud Narva piiripunkti, nad olid teel kodusesse Peterburi. Teisel pool jõge võisid nad Ivangorodi kindluse tornis juba näha lehvimas Venemaa riigilippu. Nukrat spioonilugu vahendab uuriv ajakirjanik Holger Roonemaa.

«Koer nuusutas midagi,» selgitas piirivalvur Vasilevile, kui too oma Mazda 3st väljus. Vasilevile oli kohe selge, et narkokoera mängu toomine pidi olema kõigest suitsukate – ta polnud kunagi narkootikumide pärast pahuksisse sattunud. Tegelik põhjus pidi olema ülesanne, mida ta parajasti Venemaa ühele peamisele eriteenistusele FSBile täitmas oli. Tema hirm sai peatselt kinnitust, kui juurde astusid ka kaitsepolitsei ametnikud ning vahistasid Vasilevi niinimetatud spionaažiparagrahvi alusel.

Kinnipidamisele järgnes neli kuud vahi all olemist, kuni tänavu märtsis mõistis kohus Vasilevi neljaks aastaks vangi.

«Ma ootan. Ootan abi endale ja oma lähedastele. Aga mitte midagi ei muutu,» ütles Vasilev intervjuus Postimehele Viru vangla kohtumisteruumis. «Ma olen istunud siin alates 21. märtsist. /.../ Aga mitte keegi ei ole tulnud.»