Tartu kunstimuuseumi vanast majast sõitis Raadile viimane teos

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidja Heiti Kulmar võttis kaubikus vastu Anu Põdra skulptuuri «Astuma pandud nukk» (1984), mille Vallikraavi tänava muuseumihoonest tassisid pakendatuna välja Kaivo Soo (pildil seljaga) ja Ardo Roost.
Tartu kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidja Heiti Kulmar võttis kaubikus vastu Anu Põdra skulptuuri «Astuma pandud nukk» (1984), mille Vallikraavi tänava muuseumihoonest tassisid pakendatuna välja Kaivo Soo (pildil seljaga) ja Ardo Roost. Foto: Kristjan Teedema

Tartu kunstimuuseumis jõudis lõpule mai keskel alanud suur töö. Inimestele eluohtlikult lagunema kippunud ning kunstiteostele niiskuse ja temperatuuride kõikumisega vaenulikuks muutunud vanast Vallikraavi majast sõitis Raadile ERMi moodsasse hoidlasse viimane museaal. Riiulid ja kapid olid tühjad mis tühjad.

Direktor Signe Kivi vaatab üle kunstist tühjaks tassitud ruume.
Direktor Signe Kivi vaatab üle kunstist tühjaks tassitud ruume. Foto: Kristjan Teedema

Kui raske töö tegijad Kaivo Soo ja Ardo Roost olid muuseumihoone keldrist kasti Anu Põdra skulptuuriga «Astuma pandud nukk» kaubikusse tassinud, hindasid nad selle raskuseks 50 kilo.

24 036 ja 1595

Maikuust nüüdseni vahetas hoidlat 24 036 kunstiteost. Nende hulgas on skulptuurikogu 1595 mitmest materjalist säilikut, millest peaaegu 30 kaaluvad tonnist pooleteise tonnini.

Skulptuurikogu hoidja Heiti Kulmar hindas kõige keerulisemaks kujur Enn Roosi kipsist kahefiguurilise kompositsiooni äraviimist. See oli Vallikraavi tänava keldrisse tallele pandud 1960. aastatel, osaliselt sisse müüritud ja riiulite taga hoitud. Nii et enne selle Raadile sõidutamist tuli keldris seina lammutada.

Kas mõni teos sai tassimisel ja sõidutamisel ka kahjustada? «Mõned tööd olid halvas seisus ja nende transportimine on alati ohtlik, aga ma ei ütleks, et tekkis mingeid märkimisväärseid lisakahjustusi,» vastas skulptuurikogu hoidja.

Kunstimuuseumi direktor Signe Kivi ütles, et kavatsus oli kolimisega ühele poole saada oktoobri lõpuks.

«Jätsime igaks juhuks puhveraega aasta lõpuni,» lisas ta. «Uskumatu on tunnistada, et me saime nii hästi ja kiiresti hakkama. See on magus-rõõmus teadmine, et nüüd on kõik Tartu kunstimuuseumi varad palju paremates tingimustes.»

Kaubik vuras «Astuma pandud nukuga» Raadi suunas. Vallikraavi maja teise ja kolmanda korruse osalt seinapragude ja värvivaringutega hoiuruumidesse, millest suurem osa olid endised näitusesaalid, jäid konutama tühjad riiulid, kapid ja lauad.

Vallikraavist ERMi

Kunstimuuseumi maalikonservaator Ago Teedema ütles maha jäänud tarbetut puitkraami näidates, et omal ajal mõjus väga emotsionaalselt teada saamine otsusest, et tuleb vanast majast lahkuda ja ERMi  kolida.

«Me pidasime seda maja muuseumi enda majaks,» ütles Teedema. «Kõik seostasid Tartu kunstimuuseumi Vallikraavi majaga. Siin on töötanud mitu põlvkonda ja andnud kogemusi edasi. Ja kui see läheb ära ja meie oleme üüripinnal, ei ole see nagu päris.»

Direktor Signe Kivi rääkis viimase teose ärasaatmisel, et vana muuseumimajaga on kavas jätta veel oktoobris südamlikult hüvasti. Kutsed saavad ka need, kes seal varem töötanud.

Vallikraavi 14 hoone, kuhu Tartu kunstimuuseum kolis 73 aastat tagasi, kuulub Riigi Kinnisvarale kevadest 2018. Äsjase teate kohaselt on maja kavas müüki panna järgmise aasta esimeses pooles.

Riiuli ja kapid Vallikraavi tänavas said tühjaks.
Riiuli ja kapid Vallikraavi tänavas said tühjaks. Foto: Kristjan Teedema
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles