Mikser arutas Stoltenbergiga NATO heidutustegevuse tugevdamist
11. oktoober 2018, 17:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Sven Mikseri ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi kohtumisel räägiti alliansi edasistest tegevustest NATO kaitse-ja heidutushoiaku tugevdamisel ning koostööst Euroopa Liiduga.
Mikser väljendas veendumust, et allianss on julgeolekuohtudega edukalt kohanenud ning kaitse-ja heidutushoiaku tugevdamisel on NATO olnud töökindel, edastas välisministeerium. Edasi tuleb täita need kohustused, milles lepiti kokku viimasel tippkohtumisel Brüsselis. Peasekretäri eestvedamisel on liitlaste laual plaan sajakonnast tegevusest, mis on teekaardiks alliansi edasiseks arendamiseks, nende hulgas näiteks kava sõjalise juhtimisstruktuuri kaasajastamiseks.
«Eesti jaoks on nendest tegevustest kõige olulisem võime juba olemasolevaid üksusi lisavägedega tugevdada, samuti planeerimine võimalikeks ootamatuteks kriisideks,» sõnas Mikser. Välisminister rõhutas kohtumisel liitlaste koostööd tugevdavate õppuste tähtsust, tuues näiteks peatselt algava suurõppuse Norras.
Kohtumisel nenditi, et kuigi juba neljandat aastat näitavad liitlaste kaitsekulutused kasvu, eeldab julgeolekuolukord riikidelt jätkuvat kaitsekulutuste suurendamist. Mikser kinnitas Eesti pühendumust julgeoleku tagamisele ja allianssi tugevdamisele. «Eesti kaitse-eelarve on järgmisel aastal kavandatud 2,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust,» sõnas Mikser.
NATO peasekretär tänas Eestit kaitsekulude taseme hoidmise ja NATO lahingugrupi võõrustamise eest.
Kohtumisel arutati veel Euroopa Liidu ja NATO koostöö edasisi arenguid. Mikser rõhutas, et Eesti huvides on Euroopa Liidu kaitsekoostöö edasine tugevdamine viisil, mis toetaks ühtlasi NATOt. «NATO on ja jääb meie julgeoleku nurgakiviks,» sõnas Mikser ja lisas, et Euroopa Liidu ja NATO koostöös on Eesti jaoks olulised valdkonnad sõjaline mobiilsus, küberkaitse ja valmisoleku tugevdamine hübriidohtudele reageerimiseks.