Eesti ostab pikamaa tankitõrjerelvad
Täiendatud kell 16.49

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: STR / AP / Scanpix

Kuula artiklit

Kaitseinvesteeringute keskus kuulutas sel nädalal välja pikamaa tankitõrje relvasüsteemide hanke, mille raames on kavas osta vähemalt 18 relvasüsteemi koos laskemoonaga.

Hange peab sisaldama lisavarustust, tehnilist tuge ja väljaõpet.

«Hangitava tankitõrjesüsteemi laskekaugus peab olema vähemalt 4000 meetrit, samuti peab uus relv võimaldada hävitada varje taga asuvaid sihtmärke,» ütles kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonnajuhataja Priit Soosaar.

Relvad peavad olema seeriatootmises ning kasutuses vähemalt ühe NATO riigi armees. Hanke eeldatav maksumus koos täiendava ostuvõimalusega on 40 miljonit eurot.

Hangitav süsteem parandab oluliselt jalaväebrigaadide tankitõrjevõimekust, kuna suureneb laskekaugus ning võimalus vastast mõjutada ka siis, kui ta on otsenähtavuse ulatusest väljas.

Kaitseväe poolne hanke koordinaator, major Alar Karileet märkis, et tegemist on täna kaitseväes kasutatavate tankitõrjerelvade edasiarendusega, millel on niinimetatud «lase – vaatle – korrigeeri» laskevõimekus.

«Raketi eesoas asuv kaamera võimaldab sihturil näha sama pilti mida näeb rakett ning seega on võimalik rakett täpsemalt sihtmärgile suunata,» selgitas Karileet. Tema sõnul peab relv koos laskemoona ja lisavarustusega olema kasutatav nii sõidukile kinnitatuna kui ka jalastunud üksuse poolt ning olema jõukohane kaasas kanda.

Hangitavad relvasüsteemid on mõeldud jalaväebrigaadide tankitõrjekompaniide relvastuse uuendamiseks, kus neid õpivad kasutama ajateenijad.

«Kõnealuste süsteemide väljaõpe on tänu kaasaegsetele matke- ja treeningseadmetele väga kiire, kuluefektiivne ning tõhus. Eesti kaitseväe  tegevväelastest instruktorite väljaõpe on hanke oluline osa,» ütles Karileet.

Uued tankitõrjesüsteemid on koos jalaväe lahingumasinate, iseliikuvate suurtükkide, uute automaatide ning sõjaaja üksuste varustuse ja varude täiendamisega riigikaitseliste hangete selle aastakümne prioriteetide seas.

Tanktõrjerelvade hanke puhul on tegemist konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega, mille tulemusel on kavas sõlmida seitsme aasta pikkune raamleping.

Kaitseväe relvastuses on praegu tankitõrjeraketisüsteemid Mapats ja Milan ning tankitõrjekompleksid Javelin. 

Major Karileet ütles BNSile, et Mapats on küll kaitseväes olemas, aga see pole enam aktiivses kasutuses pole. Mapatsile ei toodeta enam juurde laskemoona ning relvasüsteem ise on vananenud.

«Iga kaitseväes kasutusel olev tankitõrjesüsteem ja ka uus hangitav süsteem on oma otstarbega. Tehnika areneb pidevalt ning teatud süsteemid, näiteks Milan, hakkavad jõudma oma elukaare lõpule. Uute relvasüsteemide hankimine ja kaitseväe võimekuste järjepidev uuendamine on tavapärane,» sõnas major Karileet.

Major Karileet lisas, et keskmaa tankitõrjevõimekus on Eestil olemas. «Kaitseväes kasutuses oleva määratluse järgi on Javeln keskmaa tankitõrjesüsteem.»

Tagasi üles