USA andis mõista oma huvide laiendamisest Süürias (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/12/11490735t1h8ac4.jpg)
Kuigi USA on öelnud, et nende eesmärk Süürias on Islamiriigi alistamine, tunnistas välisminister Mike Pompeo, et neil on ka teisi huvisid.
Välisminister Pompeo lausus Washingtoni Juudiinstituudi iga-aastasel rahvusliku julgeoleku auhinnatseremoonial, et IS-i alistamine jääb endiselt Ühendriikide esmaseks prioriteediks.
«Kuid nüüd on sellele lisandunud veel kaks üksteisega seotud eesmärki. Nendeks on Süüria konflikti rahumeelne ja poliitiline lahendamine ning kõikide Iraani ja Iraaniga seotud vägede eemaldamine Süüriast,» lausus Pompeo.
USA ja Iisrael on süüdistanud Teherani Süürias oma mõjuvõimu laiendamises, toetades šiitlikke relvajõudusid, mis samuti IS-iga võitlevad. Kuid lisaks äärmuslastega võitlemisele toetab Teheran ka Süüria presidenti Bashar al-Assadi, kelle liitlane on ka Venemaa.
Pompeo hoiatas, et Ühendriigid võivad viivitada Süüria ülesehitamiseks vajalike fondide väljamaksmisega kuni Iraan oma osalust Süüria konfliktis ei lõpeta.
«Me oleme teinud asja selgeks: kui Süüria ei kindlusta Iraani toetusega vägede täielikku väljumist, ei maksa neil küsida – ega saada Ühendriikidelt riigi ülesehitamiseks ainsatki dollarit,» sõnas välisminister.
Kuigi president Donald Trump toetas varem Ühendriikide eelmise administratsiooni poliitikat, mille kohaselt peaksid USA väed Süüriast pärast äärmuslaste alistamist lahkuma, hakkas see muutuma pärast 2017. aasta aprilli keemiarünnakuid, millele vastati raketirünnakuga Süüria valitsusvägede struktuuride vastu.
USA piiratud mahuga tegevus ei ole olukorda riigis siiski kuigi palju muutnud ning Iraani ja Venemaa toetusel on Süüria režiim taastanud kontrolli suure osa oma territooriumi üle. Seetõttu on paljud riigid hakanud taanduma ka oma esialgsest nõudmisest, mille kohaselt on Assadi lahkumine esmane samm rahukõneluste alustamiseks.
Trumpi administratsioon on andnud Süüria võimaliku režiimimuutuse osas vastukäivaid signaale, kuid on olnud ühtne vastuseisus Iraani kohalolule Süürias. Lisaks on Trump näidanud püsivat toetust Iisraelile, mis näeb Iraanis enesele eksistentsiaalset ohtu.