Anvelt hoiatas septembris, et gaasiohutusega on seis halb (14)
14. oktoober 2018, 10:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/09/11484359t1hbe44.jpg)
Siseminister Andres Anvelt saatis septembrikuus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, milles hoiatas gaasiseadmetega seotud õnnetuste eest.
«Hoolimata sellest, et oleme varsti pool aastat rääkinud gaasipaigaldistega seotud õnnetustest ja vajadusest nende ennetamisega rohkem tegeleda, oleme ainuüksi viimase nädala jooksul saanud kolm teadet gaasipaigaldistega seotud õnnetustest inimeste eluruumides. Neist ühes sai inimene raskelt viga,» kirjutas Anvelt 26. septembril.
Siseminister märkis, et juhtis teemale esmakordselt tähelepanu aprillis saadetud kirjas majandus- ja taristuministrile. Sellele järgnenud päästeameti ja tehnilise järelevalve ameti juhtkonna kohtumistel teemat arutati.
«Ehkki päästeamet ja TJA vahetavad gaasiga seotud sündmuste osas senisest rohkem infot ning on astutud samme kodunõustamistel selle teemaga tegelemiseks, peame tegema rohkem ja tegema seda kiiresti, et tegelikult ka midagi muutuks,» seisis kirjas.
«Hoolimata sellest, et oleme varsti pool aastat rääkinud gaasipaigaldistega seotud õnnetustest ja vajadusest nende ennetamisega rohkem tegeleda, oleme ainuüksi viimase nädala jooksul saanud kolm teadet gaasipaigaldistega seotud õnnetustest inimeste eluruumides.»
«Trendid selles valdkonnas liiguvad halvemuse poole,» leidis Anvelt ja tõi välja, et juba septembri lõpus oli gaasilise reostumise tagajärjel kannatada saanud rohkem inimesi kui möödunud aastal kokku.
Kui mullu oli vigastatuid 21, siis septembri seisuga oli kannatanuid 33. «Külmad ilmad soosivad olukorra halvenemist. Tänavu on päästemeeskonnad reageerinud üle 300 gaasilise reostumise sündmusele ja päästeameti 2018. aasta 12 kuu prognoosi kohaselt võivad gaasilised reostumised jõuda 500 sündmuse lähedale,» seisis kirjas.
Siseministri sõnul on selgunud, et elanikud ei võta gaasilise reostuse ohtu piisavalt tõsiselt, mistõttu puudub paljudes kodudes endiselt vingugaasiandur. Seda hoolimata tõsiasjast, et tänavu aasta algusest on gaasiseadmetega eluruumides vingugaasiandur kohustuslik.
Seejärel tegi ta olukorra «äärmise tõsiduse» tõttu vastutavatele ametkondadele järgmised ettepanekud:
1. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile suurendada tehnilise järelevalve ameti järelevalveametnike hulka, kelle ülesanneteks oleks nii gaasiseadmete järelevalve kui ka nende omanike nõustamine.
2. Tehnilise järelevalve ametile koolitada ja nõustada kohalike omavalitsusüksuste ehitusspetsialiste, kes suudavad tuvastada hoonete ümberehitamisel gaasiseadmetega seotud võimalikke ohte ning pakkuda võimalusi neid vähendada ja ennetada.
3. Kohaliku omavalitsuse üksustele kirjutas Anvelt, et majandus- ja taristuministri vastuskirjast selgus, et TJA järelevalve tulemused kinnitavad probleeme omavolilise asjatundmatu eluruumide ja -hoonete ümberehitamisega ning gaasiseadmete hooldamata jätmisega. Samuti on probleem aina vananev taristu, mille hooldamisega korteriühistud iseseisvalt ei tegele.
«Seega palume tõsisemalt suhtuda kortermajades tehtavatesse ümberehitustöödesse – ka lihtne fassaadivahetus võib muuta õhuliikumist hoones, mis omakorda võib kaasa tuua ebapiisava värske õhu pealevoolu gaasiseadmetele. Kahjuks on meil juba ka näiteid gaasimürgitusse hukkunutest, kus reostuse tingisid teadmatult tehtud ümberehitustööd. Palun teil iga kasutusloa väljastamisel veenduda, et gaasipaigaldiste osas olukord hoones ei halvene,» lisas Anvelt. Teiseks tuleb tõsisemalt tegeleda Anvelti kirja järgi peredega, kus elatustaseme tõttu pole võimalik soetada vingugaasiandurit kohta, kus see olema peaks.
Anvelt aprillis: gaasiga seotud väljakutsed kasvavad
Anvelt saatis MKMile kirja ka aprillis. Majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile adresseeritud kirjas ütles ta, tema pöördumine on ajendatud viimastel aastatel gaasikütteseadmetega juhtunud traagilistest õnnetustest, mis on nõudnud pea kümne inimese elu.
«Märkimisväärselt kurva tooni annab õnnetustele asjaolu, et kõik need inimesed hukkusid enda kodus, tavalises keskmises seisukorras gaasiseadmega varustatud korteris, mille sarnaseid on Eestis tehnilise järelevalve ameti hinnangul kokku 35 000,» nentis Anvelt.
Lisaks hukkunuga lõppenud traagilistele vingugaasi õnnetustele oli siseministri andmetel murettekitava suundumusena päästeameti väljakutsetest esile kerkinud gaasiga seotud väljakutsete kasv üldiselt. Kui 2015. aastal tuli päästeametil reageerida gaasisündmustele 291 korda, siis 2017. aastal oli väljakutsete arv suurenenud 45 protsenti kuni 421 väljakutseni.
Peamiselt juhtuvad gaasisündmused kolmes maakonnas, kus reageerimine nimetatud sündmustele on tõusnud järgmiselt: Ida-Virumaal on väljakutsete arv kahe aastaga tõusnud 143 protsenti, Harjumaal 35 ja Tartumaal 32 protsenti. Gaasisündmustest enamik (71 protsenti) leiab aset eluhoonetes ja sündmuste põhjusteks on rikked ja/või lekked gaasiseadmetesning -torustikes.
TJA seniste kontrollide tulemused näitavad, et kodutarbija gaasipaigaldistega seotud probleemide peamisteks põhjusteks on hooldamata gaasiseadmed, ventilatsiooniprobleemid, st põlemiseks vajaliku õhu ebapiisav juurdevool ning omavolilised ja ebaseaduslikud ümberehitustööd. Lisaks puudub TJA andmetel paljudes majapidamistes 1. jaanuarist 2018 kohustuslikuks muutunud vingugaasiandur.
«Siseministeerium leiab, et ilma jõulise ennetustegevuse ja riikliku järelevalve sekkumiseta ei ole võimalik eelnevalt kirjeldatud gaasiõnnetuste juhtumite arvu suurenemist pidurdada,» lisas Anvelt.
Siseminister märkis, et gaasiseadmete ja -paigaldiste ohutusalane regulatsioon tuleb seadme ohutuse seadusest (SeOS) ning selle alamaktidest. Riikliku järelevalve kohustus on SeOSe osas pandud TJA-le.
Päästeamet nõustab juba praegu aastas pea 20 000 kodu, mille käigus pööratakse tähelepanu ka gaasiseadmete seisukorrale. Samuti on päästeamet gaasiohutuse teemat avalikkuse tähelepanu all hoidnud ja ohutusega seotud sõnumeid levitanud. Selleks, et riiklikul tasandil saavutada jõulisemaid tulemusi gaasiõnnetusega seotud õnnetuste vähendamisel ja ennetamisel, on äärmiselt vajalik, et kõik asjassepuutuvad asutused igakülgselt panustaksid, lisas Anvelt kirjas.
| Maakond | 2015 | 2016 | 2017 | Kokku |
Harju mk | 124 | 144 | 167 | 435 |
Ida-Viru mk | 54 | 118 | 131 | 303 |
Tartu mk | 38 | 48 | 50 | 136 |
Gaasiga seotud väljakutsete arv. Allikas: päästeamet.