Värvikas ja maitsev punapeet on kodumaine väetoit

Sirje Rekkor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peet.
Peet. Foto: SCANPIX

Terviseteadlik inimene teab, et iga päev on kasulik süüa viis portsjonit (viis korda 100 g) puu- ja köögivilju. Teisalt soovitatakse süüa ühe toidukorraga viit värvi toiduaineid. Seda arvesse võttes võiks värvikas ja maitsev punapeet iga väärikas eas nii enda kui ka pere tervise eest seisja toidulaual sage külaline olla. 

Seda enam, et peeti peetakse koguni kodumaiseks väetoiduks ja rõhutatakse selle kasulikku toimet meie kehale. Toitumisasjatundjad soovitavad punapeeti regulaarselt süüa kõigil, eriti aga soliidses eas naistel.

Peeti on ikka pakutud neile, kel kehvad verenäitajad, kuna peet soodustab vereloomet ja ravib kehvveresust. Peet aitab tänu selles sisalduvale pektiinile (4,8–7,2 protsenti) organismil puhastuda, soodustab mürkainete väljumist organismist, tugevdab veresooni, alandab vere kolesteroolisisaldust ja aitab veresoonte lupjumise vastu.

Peet toetab tänu suurele kaaliumi- ja magneesiumisisaldusele kõrgvererõhktõve korral ja normaliseerib südamerütmi. Samuti tugevdab peet neerude, sapipõie ja maksa tööd ning soolte tegevust, leevendades kõhukinnisust.

Peet aitab põletike, allergia ja astma vastu ja suure joodisisalduse tõttu kilpnäärme alatalituse korral. Veel omistatakse peedile tänu raua ja looduslike suhkrute sisaldusele mälu ja keskendusmivõimet parandavat ning kogu organismi ja immuunsüsteemi tugevdavat toimet. Niisiis on peet meie organismile mitmeti kasulik.

Tõepoolest, peedis on märkimisväärsel hulgal mineraalaineid – kaaliumi, magneesiumi, fosforit, joodi ja rauda, tsinki jt. Saame ka vitamiine – A, B1, B2, P, PP- ja C. Peet on hinnatud punaste värvainete flavonoidide poolest, mis tugevate antioksüdantidena kaitsevad keharakke.

Peedi magus maitse tuleb selle üsna suurest suhkrute sisaldusest (8–12 protsenti), samas aga annab see kasulik juurikas üsna vähe toiduenergiat, 100 g peeti vaid 40–50 kilokalorit.

Kõige tugevam on toore peedi toime

Kõige tugevam organismist mürgiseid aineid välja viiv toime on toorel peedil. Peedimahl on looduslik kõhulahtisti. Peedimahlale, mida kasutasid ravimiseks juba Vana-Kreeka arstid, on omistatud muidki ravitoimeid, näiteks soodustab see vere punaliblede teket ja tugevdab immuunsüsteemi, ravitoime tõttu on peedimahla kasutatud veresoonte lupjumise, rasvumise, kõrge vererõhu, sapipõie-, neeru- ja maksahaiguste käes vaevlejate dieedis.

Värsket peedimahla soovitatakse juua päevas 2–4 dl, jaotada kogus 2–4 korra peale ja juua enne sööki. Raskete tervisehäiretega on näidustatud veelgi suurem mahlakogus. Kehvveresuse korral võib peedimahla tarvitada pikema aja (mitu kuud) vältel 1–2 supilusikatäit enne sööki.

Toore peedi ja peedimahla söömisega, eriti suuremas koguses, tuleb siiski olla ettevaatlik, sest ärritavate ainete tõttu võib see mõnel inimesel iiveldust või seedehäireid esile kutsuda. Seetõttu soovitatakse näiteks peedimahla enne tarvitamist isegi kuni neli tundi jahedas hoida, et ärritavad ained lenduksid.

Punapeeti teatakse mitu sajandit

Punapeeti, mis pärit Vahemere maadest ja söögiks kasvatatud juba mitu sajandit eKr, süüakse toorelt, keedetuna, aurutatuna, küpsetatuna, röstituna, ka kuivatatult, marineeritult, hapendatult ja muul moel konserveeritult.

Kõige paremate maitseomadustega on keskmise suurusega, läbimõõdult mitte üle 10 cm juurikad, kuna need sisaldavad vähem kiudainet, rohkem suhkrut ja mineraalaineid. Peeti saab kasutada külmade ja soojade salatite, võileivakatete ja suppide, kastmete, samuti ühepajatoitude, vormitoitude, köögiviljakotlettide ja -šnitslite ning lisandite valmistamiseks nii köögivilja-, liha kui ka kalatoitude juurde.

Peedil on mitu nippi

Peedist toitu valmistades on kasulik üht-teist arvesse võtta. Näiteks on peeti kasulik keeta, aurutada või küpsetada tervelt ja koos koorega. Ka pannakse peet erinevalt teistest köögiviljadest keema külma veega ja keeduvette ei lisata soola. Seda kõike selleks, et säiliks peedi kaunis värvus ja kasulikud ained.

Peeti ei tohiks „üle keeta”, parajas suuruse peetide keeduaeg võiks olla 20–30 minutit. Liiga kaua keetes kaotab peet peaaegu täiesti värvi (peedi punased värvained on vees lahustuvad) ja olulise osa kasulikest ainetest ja maitsest. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles