Prokuratuur ei alusta Eesti 200 avalduse alusel menetlust: katuseraha jagamises midagi kuritegelikku pole (4)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katuseraha.
Katuseraha. Foto: Urmas Nemvalts (2.12.2017)

Riigiprokuratuur ei alusta poliitilise liikumise Eesti 200 avalduse alusel kriminaalmenetlust, sest ei näe n-ö katuseraha jagamises midagi kuritegelikku.

Eesti 200 esitas oktoobri alguses prokuratuurile kahtluse, et valitsus on eraldanud riigieelarvest katuserahade sildi all 25,7 miljonit eurot oma erakonna või oma erakonnaga seotud juriidiliste isikute huvides.

«Tegemist on kahetsusväärse pretsedendiga Eesti ajaloos. Mitte kunagi varem pole valitsus sellisel moel ja sellises ulatuses oma erakonnakaaslasi valimiseelsel aastal toetanud. See on massiivne valimistulemuse mõjutamine riigi raha eest,» rääkis Igor Taro siis.

Eesti 200 palus prokuratuuril uurida:

  • kas kirjeldatud tegudel on toimingupiirangu tunnuseid või mõjuvõimuga kauplemise tunnuseid;
  • kas otsuse teinud ametnikud olid teadlikud, et nende tegevus tekitab korruptsiooniohtu ning otsustajatega seotud ametiisikud teenivad selle tegevuse tagajärjel sellist hüvist, mille saavutamine ei ole muul viisil võimalik;
  • kas poliitilise erakonna juhatuse liige on ametiisik korruptsioonivastase seaduse mõttes ning kas eelarveriline investeering tehti lähtudes otsustajate erihuvidest.

Riigiprokuratuur jättis kriminaalmenetluse alustamata, kuna avalduses toodud asjaoludes puudusid kuritegudele viitavad tunnused.

«Kõnealusel juhul ei nähtu olemasolevast teabest, et riigieelarves kajastuvate vahendite eraldamise eest oleks lubatud või antud vara või muud soodustust, seega puudub mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe. Vara või muu soodustusena ei ole käsitletav riigieelarveline eraldis, sest see on nimetatud otsustuse tulem,» märkis riigiprokuratuur.

Prokuratuur lisas, et seadusandja on välistanud toimingupiirangu reeglite kohaldamise riigieelarve menetlemise ettevalmistamisel ja selle vastuvõtmisel. Järelikult on välistatud vastutus seoses sihtotstarbeliste investeeringute eraldamisega riigieelarvest.

Igor Taro: prokuratuur tegi juriidiliselt korrektse otsuse, kuid jagamise skeem vajab sisulist muutust

Poliitilise liikumise Eesti 200 liige Igor Taro leiab, et sõltumata riigiprokuratuuri otsusest menetluse alustamise osas, on valitsus näidanud «katuseraha» jagamisega halba eeskuju õiguslike ja moraalsete piiride kompamises. «Kui sellisele tegevusele ei järgne moraalset hukkamõistu, siis varsti pole meil enam riigieelarvet, vaid koalitsiooni ühiskassa,» märkis ta.

«Äärmiselt põnev on prokuratuuri nending, et seadusandja on välistanud toimingupiirangu reeglite kohaldamise riigieelarve menetlemise ettevalmistamisel ja selle vastuvõtmisel. Sisuliselt tähendab see, et vastutus seoses sihtotstarbeliste investeeringute eraldamisega riigieelarvest on välistatud. Kui poliitikud teevad endale erandi, võivad nad selle raames toimetada nii, et see polegi käsitletav korruptiivse tegevusena - kuidas selline asi kodanikele paistab?» küsis Taro.

Taro ütles, et Eesti 200 tegi kolm ettepanekut, kuidas anda piirkondlike murede lahendamiseks raha ausalt ja õiglaselt ning edendada kohalikku omaalgatust.

«Esiteks saab anda igale Eesti maksumaksjale võimaluse suunata näiteks üks protsent makstavast tulumaksust enda kohalikule külaseltsile, kirikukogudusele või mõnele MTÜ-le. Seda enam, et kaasaegsete infotehnoloogiliste võimalustega pole sellist valikut ka eriti keeruline rakendada - isikustatud maksuandmed on olemas, mittetulundusühingute register samuti. Neid kahte kokku viies saab selliselt iga kodanik olla kindel, et tema maksurahast toetatakse õiget ja usaldusväärset asja,» rääkis Taro.

«Teiseks tuleb eraldada riigieelarvest suuremate piirkondlike investeeringute raha maakondade omavalitsustele ühiseks kasutuseks - maakondade tasandil tehtud kokkulepped saavad olema piisavalt laiapõhjalised ning avatud, tehtud valikute protsess läbipaistev ja selgelt argumenteeritud,» jätkas ta.

«Kolmandaks oleks mõistlik anda riigieelarvest kohalikele omavalitsustele täiendavalt juurde ühe protsendi nende eelarvete mahust kogukondade ja külade võimestamiseks.»

Taro tunnistas, et n-ö katuseraha nimistus on ka vajalikke objekte ja tegevusi. «Siiski, kas selline jagamise skeem toetab Eesti kui rahvusriigi pikaajalise arengu plaani? Pigem on see üks banaanivabariigi stiilis valitsemise mudel, kus riigikassat jagatakse oma hõimu ja lähikondsetega, et saavutada teatud ühiskonnagruppide lojaalsus. Üldiselt on selline valitsemise stiil omane kolmanda maailma arengumaadele. Kas selline saab olla pikk plaan Eestile?» küsis ta.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles