Baltikumi elanike vaesusrisk on EL-i keskmisest kõrgem

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole mõtet tõsta jaanuaris järsult palku, et veebruaris juba koondada, leidis Tööandjate Keskliidu nõunik-analüütik Raul Aron.
Pole mõtet tõsta jaanuaris järsult palku, et veebruaris juba koondada, leidis Tööandjate Keskliidu nõunik-analüütik Raul Aron. Foto: Meelis Meilbaum

Balti riikide elanike vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse risk on Euroopa keskmisest suurem, selgub Eurostati andmetest, mis katab 23 Euroopa Liidu 28 liikmesriigist.

Andmete järgi on Läti elanikkonnast 28,2 protsenti ehk 544 000 inimest kõrge vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskiga. Eestis on see osakaal väiksem – 23,4 protsenti ehk 305 000 inimest –, Leedus aga kõrgem: 29,6 protsenti ehk 843 000 elanikku.

Kogu Euroopa Liidus oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskiga 112,9 miljoni inimest ehk 22,5 protsenti elanikkonnast.

Riskimäär on kõrgeim Bulgaarias, kus säärases ohus on 38,9 protsenti elanikkonnast, järgnevad 35,7 protsendiga Rumeenia ning 34,8 protsendiga Kreeka. EL-i keskmisest kõrgem on näitaja veel ka Itaalias, Hispaanias, Ungaris, Küprosel ja Portugalis.

Kõige madalam on aga näitaja Tšehhis 12,2 protsendiga, järgnevad Soome 15,7 protsendiga, Norra 16,1 protsendiga ning Slovakkia 16,3 protsendiga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles