Välispoliitikaringi tudengid said Nõukogude Liidus rahumeelselt tegutseda

Greete Palgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RSRi vilistlaste (vasakult) Toomas Alatalu, Rein Toomla ja Eimar Rahumaa karjäär on seotud rahvusvaheliste suhetega.
RSRi vilistlaste (vasakult) Toomas Alatalu, Rein Toomla ja Eimar Rahumaa karjäär on seotud rahvusvaheliste suhetega. Foto: Sille Annuk

Oktoobri alguses tähistas Rahvusvaheliste Suhete Ring (RSR) 55. sünnipäeva. Välispoliitikast ja rahvusvahelistest suhetest huvitunud tudengeid ühendav organisatsioon sai alguse 1963. aastal, kui toonane tudeng Toomas Alatalu soovitud erialale sisse ei saanud.

Alatalu tahtis juba enne ülikooli astumist minna õppima rahvusvahelisi suhteid. «Tollal õpetati seda eriala Moskvas ja Kiievis, kuid ma ei saanud vabariiklikule kohale,» rääkis ta. Sel põhjusel tuli ta Tartu ülikooli ajaloo-osakonda, läbis kolme aasta materjali kahega ja lõpetas kooli nelja aastaga, meenutas Alatalu. Saamata ikka rahvusvaheliste suhete erialale sisse, otsustas ta teiste tudengitega selle komsomolikomitee juurde luua.

Esimesel RSRi koosolekul arutleti Hiina rahvusvaheliste suhete üle, sama tehti paar nädalat tagasi RSRi juubelipidustustel. «Ega me toona teadnud, mis seal nii täpselt toimub ja kuidas millessegi peaks suhtuma,» tõdes Alatalu. Ringi liikmetel oli kohustuslik lugeda lehti ja kuulata raadiot. Ettekandjaid oli ühel koosolekul kolm-neli. Tavaliselt käis koosolekutel paarkümmend tudengit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles