Avastus: Pompeii katastroofi õpikutõe peab tõenäoselt ümber kirjutama
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
17. oktoober 2018, 16:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased on Itaalia ühelt kuulsaimalt arheoloogiliselt leiukohalt avastanud kirjad, mis näitavad, et kooliõpikutest tuntud kuupäev 24. august aastal 78 võib olla täiesti vale.
Põhjus lihtne – Pompeii tuha alt leitud ülestähendused kannavad endal hoopis viiteid oktoobri keskpaigale. Seni on Vesuuvi purskamist ajastatud pigem kaasaegsete kirjalike ülestähenduste põhjal, mille pani kirja aastatel 61-113 pKr elanud jurist ja teadlane Plinius Noorem kirjavahetuses senaator Tacitusega, kirjutab BBC.
Tacitusele saadetud kirjas väidab Plinius Noorem, kuidas oli tol päeval Pompeiist teiselpool Napoli lahte asuvas Misenumi linnas (tänapäeval kannab see nime Miseno). Näinud üle lahe kõrguvat suitsupilve, oli tema onu Plinius Vanem läinud laevaga sinna päästetöödele, kuid ei jõudnud Pompeii’st enam kunagi tagasi. Oma kirjas vannub Plinius Noorem, et nägi toimunut oma silmaga.
Hävinud Pompeii linnas hiljuti tehtud väljakaevamiste käigus avastatud kirjad panevad vulkaanipurske täpse dateeringu aga küsimuse alla. Tegemist on lihtsa söetükiga tehtud kritseldusega, mille autoriks oli tõenäoselt keegi lihttööline. Seinale üles märgitud tekst viitab tänapäevase kalendri mõistes 17. oktoobrile. Juhul, kui selle kirjutaja pani seinale kirja hetke kuupäeva tähendab see aga, et vulkaaniplahvatus pidi toimuma sellest kuupäevast loetud päevad hiljem – söejäljed ei püsi lihtsalt kuigi kaua seina peal.
Uuringu autorite hinnangul on seega küllaltki tõenäoline, et plahvatus toimus 24. oktoobril.
Tegemist pole kaugeltki esimese korraga, kui teadlased on Pliniuse ülestähendusi kahtluse alla seadnud. Varem on näiteks juhitud tähelepanu, et tuha alt on välja tulnud mitmete sügiseste põllumajandussaaduste jälgi ja ka elutubades seisnud kütteseadmeid, mis viitavad kõik võimalusele, et purse pidi toimuma hilisemal ajal. Avastatud söekritseldused lisavad sellele teooriale veelgi veenvust.
Pliniuse eksimuski ei ole õigupoolest väga üllatav, kuna lisaks sellele, et oma kirja kirjutas ta aastaid pärast tegelikku sündmust, ei ole tema teksti originaal säilinud ning kogu asi on meieni jõudnud vaid mitmete ümberkirjutuste ja tõlgete vahendusel.