KOHALIKEST VALIMISTEST on aasta möödas. Paras aeg on teha väike vahekokkuvõte.
Poliitikavaatleja vahekokkuvõte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu teised tavakodanikud, olen minagi jälginud Viljandi linnavolinike tegevust isehakanud poliitikavaatlejana. See tähendab sõltumatu kõrvalseisjana, kel pole mingit siseinfot ja kes pole seotud ühegi erakonna kohaliku kontoriga. Tuginen üksnes sellele, milline mulje on jäänud avalikest allikatest kättesaadava info põhjal.
KÕIGEPEALT VEIDI ühest tehnilisest pisiasjast, mida ei saa kahjuks jätta mainimata.
On väga hea, et Viljandi linnavolikogu istungite ülekandeid ja salvestusi saab interneti kaudu vaadata. Nõnda võib igaüks oma kõrvaga kuulda, mida seal räägitakse. Paraku on seda praegu tehniliselt veidi ebamugav teha.
Viljandi vald teeb oma volikogu istungitest ülekandeid tuntud veebikeskkonda YouTube, kust neid on tavakasutajatel kergem leida ning mugavam jälgida ja jagada. Leian, et linn võiks järgida valla eeskuju. Ei ole vaja nokitseda mingite kohalike lahenduste kallal, kui käeulatuses on palju kasutajasõbralikum ja odavam võimalus videote majutamiseks.
SAKALA ARVAMUSKÜLGE lugedes võib jääda mulje, et Viljandis käib opositsiooni ja koalitsiooni vahel kõva andmine. Volikogu istungitel nii teravas toonis üldiselt ei esineta. Kohe alguses jaurasid sotsid ja ekrelased küll pikalt selle pärast, et koalitsiooni liikmed tahtsid nimetada neid vähemuseks, mitte opositsiooniks, aga tegelikult ei ole nad volikogus enamasti vähemuses ega opositsioonis – otsuseid võetakse sageli vastu konsensuslikult.
Sotsiaal-natsionalistliku opositsiooni – kui kasutada tollele endale meeldivat sõna – juhtivaks jõuks on selgelt sotsiaaldemokraadid. Minu valimiseelne arvamus (eelmise aasta 14. septembri Sakalas ilmunud loos «Põhimõtteline valik»), et EKRE esinumbrina Viljandi linnapeaks pürgivast Jaak Madisonist oleks volikogus rohkem tüli kui tulu, osutus nähtavasti ekslikuks – ta jooksis poole pealt minema juba esimeselt istungilt ning ongi osutunud üheks suuremaks puudujaks.
Kui tähtsal poliitikuhärral on mujal nii palju tegemist, et ei jõua isegi kord kuus Viljandisse volikogu istungile, oleks tal erakonna huvidest lähtudes kahtlemata mõistlikum loovutada oma koht mõnele oma aatekaaslasele, kes päriselt Viljandis elab. Usun, et pärast riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisi nii juhtubki.
MADISON VÕIB muidugi väita, nagu riigikogulastel kombeks, et põhiline töö käib komisjonides (sotside ettepanekul sai temast majanduskomisjoni aseesimees), aga seda ei ole võimalik kuidagi kontrollida, sest nende istungitest ülekandeid ei tehta ning protokollid veebist leitavad ei ole.
EKRE on üllatanud ka sellega, et ei kasuta võimalust saata oma esindaja raadiosaatesse «Viljandi linnatund», kus kohalikud poliitikud arutavad volikogu tööga seotud asju.
Tundub, nagu loodaksid ekrelased selle peale, et ka järgmine kord piisab Viljandi linnavolikokku pääsemiseks erakonna üldisest reitingust ning vahepeal ei ole vaja siin oma kohalike poolehoidjate toetuse säilitamise nimel vaeva näha.
Mine tea, võib-olla neil ongi õigus. EKRE tulihingelised toetajad on ju tuntud vankumatu truuduse poolest parteile, kes üritab kujutada ennast meie ajastu au, mõistuse ja südametunnistusena.
SIINKOHAL TULEB muidugi tänada neid, kes tõesti viitsivad volikogu töös osaleda. Usun, et see on õpetanud neile kõigile kannatlikkust. Istungid venivad mõnikord päris pikaks. Vähemalt ülekandeid kuulates on kerge muutuda kärsituks. Kui eeldada, et enamik volikogu liikmeid käib korralikult ka komisjonide istungitel (või toimuvad need tänapäeval juba enamasti elektrooniliselt?) ja teeb päevakorrapunktidega põhjalikult kodutööd, võib seda ametit, mille eest palka ei maksta, nimetada lausa täiskohaga hobiks.
Mõni ime siis, et volikogu istungitel domineerivad Viljandis enamasti elukutselised või poolelukutselised poliitikud, riigikogulased ja erakondade funktsionäärid. Inimesed, kes ei ürita ennast kuidagi parteiliinis teostada (poliitilist karjääri teha), jäävad üldjuhul nende varju. Samas on just neil sageli öelda midagi sisuliselt olulist.
LÕPETUSEKS VEIDI tulevikust. Ilmselt võivad kohalikku poliitikaelu mõjutada ka lähenevad riigikogu valimised. Peagi aktiveeruvad kindlasti need, kes üritavad kasutada linnavolikogu ära platvormina oma parlamendivalimiste kampaania tegemiseks. Samas võib parlamendivalimiste tulemus mängida jõujooni ümber ka linnavolikogus.
Viljandi on traditsiooniliselt olnud üks Isamaa tugevamaid kantse, kuid vähemalt praegu ennustavad küsitlused sellele erakonnale üle riigi hoopis valimiskünnise alla jäämist.
MIS JUHTUB SELLISEL juhul Viljandis? Kas varsti tuleb siis võimule uus koalitsioon, kuhu kuuluvad ikkagi ka kohalikel valimistel enim hääli saanud sotsid?
Elame, näeme. Selge on see, et poliitikas ei ole miski kunagi päris kindel.