/nginx/o/2018/10/18/11508739t1hffdf.jpg)
Hoolimata sellest, et e-poodide võidukäik on muutnud traditsioonilise kaubanduse tuleviku ebakindlaks, on tavapoodide väljasuremise jutt tõest kaugel. Kaupmehed on hakanud ostjate vajadusega üha enam kaasas käima ning oma igapäevaäri kohendama. Üks sellistest uuendustest on välkpood.
Välkpood tähendab ajutist kauplust, mis avatakse tavaliselt rahvast tulvil piirkonnas – selle mõte on anda hea käibetõuge ja tekitada melu. Sellise poe edu taga on just eksklusiivsus, sest erinevalt tavapoest, mis tegutseb aasta läbi, kestab see ühest päevast mõne nädala või kuuni.
Eestis on välkpoed küll tekkimas, kuid seda võimalust kasutatakse seni vähe. Oma pop-up-kaupluse saab näiteks avada Tartus Aparaaditehases või Tallinnas Telliskivis. Aga võimalusi on teisigi. Montonil oli mitu kuud oma välkpood Solarise keskuses, nahatöökoda Craftory aga reisibki oma äriga mööda kaubanduskeskusi.
Välkpoe võimalusi kasutavad kogu maailmas eriti usinalt ilutoodete müüjad, juuksuri- ja habemeajamissalongid. New Yorgis aga on juba traditsiooniks saamas novembris peetav suur lemmikloomakaupade müüjate laat, kuhu tullakse kohale oma kasside ja koertega.
Veelgi enam, 62 protsenti küsitletud klientidest märkis, et neile meeldib poodi minna ja kaupu katsuda palju enam kui kodus diivanil seda tellida.
Miks sellised välküritused vajalikud on? Esiteks tekitab see tähelepanu. Pop-up ei pea alati olema müügile orienteeritud – loominguliselt oma brändile lähenemine võib panna lumepalli veerema ning tuua palju positiivset tähelepanu.
Näiteks külmutatud juurviljadega tegelev ettevõte Birdseye avas Londonis välkrestorani, kus kliendid said tasuda oma söögi eest Instagrami postitusega. Kõik, mis tuli teha, oli postitada oma einest pilt ja lisada teemaviide #BirdsEyeInspirations. See sotsiaalmeedia eksperiment aitas luua tasuta meediakajastust.
Teiseks on välkpood võimalus ainult e-kaubandusega tegelevale ettevõttele soodsalt katsetada müügipunkti võimalikkust, sest välkpoe pidamise kulutused on märkimisväärselt väiksemad kui püsiva müügipunkti omad.
Pole vahet, kui hoogsalt kolib ostlemine veebi, alati jääb alles nõudlus tavapoodide järele. Isegi kui välktarne ehk kauba kojuvedu samal päeval on veebikaupmeestele sageli juba norm, on tavapoel siiski üks eelis e-poe ees – nimetagem seda välktarne analoogia põhjal hetketarneks. Ehk kaup kohe kaasa.
Kaubandusanalüüsi firma Retail Dive korraldatud kliendiuuringu järgi märkisid küsitletutest peaaegu pooled, et eelistavad tavapoodi e-poele ainuüksi sellepärast, et ei viitsi oodata, kuni ostetud kaup (olgu või sama päeva sees) saabub.
Nemad eelistavad kohe kauba kätte saada. Veelgi enam, 62 protsenti küsitletud klientidest märkis, et neile meeldib poodi minna ja kaupu katsuda palju enam kui kodus diivanil neid tellida.
Statistika kinnitab ka seda, et 78 protsenti ostjaid vaatab toodet e-poest, kuid ostma läheb ikka tavapoodi, kus saab kaupa näha ja katsuda. Need arvud on piisav argument, et ka veebipoodnikud oma e-äri välkpoes mõneks ajaks materialiseeriks ja kohtuks klientidega silmast silma.
Ideaalne aeg välkpoed püsti panna on pühad, kui otsitakse kingitusi. Jõulude ajal võib kliendile lisaks ostlemisele pakkuda ka midagi erilist, näiteks glögi piparkookidega või leida mõni muu enda brändile sobilik turundusnipp. Kuna mina esindan tarkvarafirmat, kes loob veebipõhiseid kassasüsteeme, pole minu poolt vaadates ägeda välkpoe avamiseks mitte ühtegi tehnilist takistust – meie kassatarkvara on kohaldatav igasse olukorda.
Nii et, kaupmehed, tabage meid üllatavates kohtades välgunooltega!
Pop-up ei pea alati olema müügile orienteeritud – loominguliselt oma brändile lähenemine võib panna lumepalli veerema ning tuua palju positiivset tähelepanu.
Eelmise aasta viimases kvartalis purustasid USAs jaeärimehed 2011. aastast püsinud müügirekordi. Ka Eestis ei saanud kaupmehed kurta: kui eelmise aasta kolmandas kvartalis oli nende käive kokku 1,73 miljardit eurot, siis neljanda kvartali müügitulu oli statistikaameti andmeil juba 1,78 miljardit.
Sel aastal tõotab pühadeaeg veelgi paremaid tulemusi, sest ainuüksi teise kvartali jaemüügi käive oli juba 1,78 miljardit (eelmine aasta samal ajal 1,71 miljardit).
Statistikaameti äsja avaldatud arvud kinnitavad, et juuliga võrreldes kasvas jaekaubandusettevõtete müük 0,5 protsenti ning sama suur oli ka selle aasta kaheksa kuu müügitulu kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga.