USA president kinnitas lahkumist tuumaleppest Venemaaga Moskva sõnul on USA otsus ohtlik ultimaatum

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Donald Trump.

FOTO: Evan Vucci / AP /Scanpix

Kuula artiklit

USA president Donald Trump kinnitas eile, et Ühendriigid lahkuvad tuumarelvaleppest Venemaaga, sest Moskva on lepet rikkunud.

«Venemaa pole INF (keskmaa-tuumarelvastuse leping) leppest kinni pidanud. Seega me kavatseme selle lõpetada,» ütles Trump ajakirjanikele.

«Venemaa on lepet rikkunud. Ja rikkunud seda juba aastaid. Ma ei tea miks president Barack Obama ei pidanud selles osas läbirääkimisi või sellest ei lahkunud. Me oleme neil lasknud relvi luua, kui meil endil pole see lubatud,» seletas president ja lisas, et USA peab samuti neid relvi arendama.

Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov.

FOTO: Mikhail Voskresenskiy / Sputnik / Scanpix

Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov nimetas USA otsust ultimaatumiks ja mõistis selle hukka.

«See oleks väga ohtlik samm, ma olen kindel. Rahvusvaheliselt mõistetakse seda ja sellele saab osaks hukkamõist,» ütles Rjabkov uudisteagentuurile TASS. Samas ütles Rjabkov, et tormakaid otsuseid USA teadaandega seoses ei langetata.

Venemaa välisministeeriumi allika sõnul on USA otsuse taga ebareaalne unistus unipolaarsest maailmast. 

«Pole kahtlust, et Ühendriigid otsivad iga võimalust, et hävitada külma sõja ajal loodud lepete süsteem globaalse tuumajõudude tasakaalu säilitamiseks.  USA ei vaja enam jõudude tasakaalu. Ameeriklased soovivad tuuma- ja tavarelvade vallas ühepoolsed sõjalist ülekaalu, et suruda kogu maailmale peale oma tahet ja huve,» Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees ütles Kossatšov. 

Konstantin Kossatšov.

FOTO: Alexander Natruskin/SputnikScanpix

«See on tuumarelvade kontrolli ajaloo tõsiseim kriis alates 1980. aastatest,» ütles Suurbritannia ekspert Malcolm Chalmers. «Kui INF lepe kokku variseb ja strateegilise relvastuse piiramise lepe (START) 2021. aastal aegub, võib maailma esimest korda pärast 1972. aastat jääda ilma igasugustest piirangutest tuumaarsenalile.»

Kolme aastakümne vanuse kesktegevusraadiusega tuumarelvade leppe allkirjastas 1987. aastal USA president Ronald Reagan.

USA kavatsusest leppest tagasi tõmbuda on juba varem kirjutanud väljaanded Guardian ja New York Times. Guardiani andmetel teavitas USA oma plaanidest selle nädala alguses ka Euroopa liitlasi. Suurbritannias on info vastu võetud murega, sest seda peetakse oluliseks osaks tuumarelvade piiramisel.

Väidetavalt on USA otsuse taga USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton, kes relvastuskontrolli lepingute pikaajaline vastane. 

Venemaa president Vladimir Putin.

FOTO: SERGEI MAMONTOV / Sputnik / Scanpix

Venemaa president Vladimir Putin ütles neljapäeval, et Venemaa kasutab oma tuumarelvi ainult vastulöögiks raketirünnakule.

Venemaa sõjaline doktriin ei näe ette ennetavat tuumarünnakut, rõhutas ta ja seletas, et tuumalöök antakse vaid juhul, kui eelhoiatussüsteemid tuvastavad Venemaa territooriumi suunas liikuvad raketid.

«Agressor peaks teadma, et kättemaks on vältimatu,» sõnas Putin.

NATO kaitseministrid arutasid oktoobri alguses Brüsselis muu hulgas alliansi tuumavõimekustega seotud küsimusi, samuti käsitleti keskmaa-tuumarelvastuse lepingut (Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty - INF), mida Venemaa on asunud salaja keskmaa tuumarelvastust arendades rikkuma.

Tagasi üles