30 Tallinna vangla vangi keeldub juba kaks kuud toitu vastu võtmast

Tallinna vangla. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tallinna vanglas keeldub ligi 30 vangi juba kaks kuud toidust, tuues põhjuseks, et neile ei sobi kambritesse toitu laiali vedav kaasvang.

Toidust keeldumine sai alguse 19. augustil ning reedel sai aktsiooni algusest juba kaks kuud. Toidust keeldujad siiski ei nälgi, kuna vangid tohivad osta kaks korda kuus vangla kauplusest süüa.

Tallinna vangla direktori Hannes Liivaku sõnul põhjendavad vangid maksumaksja raha eest pakutavast soojast toidust loobumist põhjendusega, et neile ei sobi toidujagaja. Tema kinnitusel ei kavatse vangla juhtkond toidu jagamisel mingeid muudatusi teha.

«Toitu jagab vangist kinnipeetav, kes on meditsiiniliselt kontrollitud. Toidujagajad kannavad puhtaid kitleid, kummikindlaid ja mütsi, seega on tagatud kõik hügieenilised nõuded, mis peavad toidu jagamiseks olema,» sõnas vanglajuht.

Mis neile ühe konkreetse toidujagaja puhul ei meeldi, jääb Liivaku sõnul vangla administratsioonile arusaamatuks, kuna vangid ei ole seda detailsemalt põhjendanud.

«Meie jaoks on kõik vangid võrdsed. Me ei lasku vangidega sügavatesse diskussioonidesse ning ma ei leia, et me peaksime toidust keeldumise põhjuseid ülemäära tudeerima. Toit vastab kvaliteedinõuetele, jõuab õigeks ajaks kohale ja seda jagatakse õigetes kogustes. See on inimese enda teha, kas ta võtab selle vastu või mitte,» ütles Liivak.

Vangla direktori sõnul ei tasu otsida toidust keeldumise põhjust sellest, milliste kuritegude eest toidujagaja karistust kannab.

«Ta kannab vanglakaristust täiesti tavapäraste kuritegude eest. Mingit spetsiifilist paragrahvi ei ole mõtet küll selle juhtumi juurest otsida,» ütles Liivak.

Toidust keeldujate suurusjärk on umbes 30, näiteks selle nädala kolmapäeval ei võtnud toitu vastu 26 vangi. Toidust keeldujate arvu varieerub igal nädalal.

«Osa vange vabaneb, samuti liiguvad vangid eri vanglate vahel. Näiteks Tallinna vanglas vahistatuna viibiv kinnipeetav võidakse saata süüdimõistetuna karistust kandma Tartu või Viru vanglasse,» selgitas vanglajuht.

Arvestades Tallinna vangla kinnipeetavate arvu, on toidust keeldujate osakaal väike. Selle nädala alguse seisuga oli Tallinna vanglas 693 vangi, neist 455 on süüdimõistetud ja 238 vahistatud.

Toidust keeldujad jagunevad eri kambrite vahel. Liivaku sõnul on kambreid, kus osa vange võtab toitu vastu ja osa mitte. «Kas mõni toidust keelduja kambris siiski oma kaasvangi toitu maitseb, on raske öelda. Püsivat järelevalvet 24 tundi ööpäevas vanglates ei ole,» lausus vanglajuht.

Toidust keeldumine ei tähenda seda, et vangid nälgiksid. Vastavalt Tallinna vangla sisekorraeeskirjale võivad vangid osta endale kaks korda kuus vanglapoest toitu. Kambrites on lubatud veekeedukannud ning vangidel on võimalik valmistada selle abil vangla pakutava toidu asemel näiteks teed, puljongit, suppi või kiirnuudleid. Külmutuskapid kambrites lubatud ei ole, seega peavad vangid läbi ajama kauem säilivate toiduainetega.

Liivaku sõnul on sarnaseid toidust keeldumise aktsioone Tallinna vanglas ka varem ette tulnud, kuid alati on need ühel või teisel moel lahenduse leidnud. «Pole olnud sellist püsivat lugu, mis oleks kestnud aasta või rohkem,» märkis ta.

Liivak ei soovinud pikalt diskuteerida teemal, kuivõrd on toidust keeldumine seotud vanglate subkultuuri ja kinnipeetavate omavahelise hierarhiaga.

«Ma esitaks retoorilise küsimuse, mis on vanglate subkultuur? On mingi grupi inimeste uskumus või veendumus millegi osas. Täna ei sobi toidujagaja, homme võib-olla ei meeldi neile midagi muud,» lausus ta.

Liivaku sõnul ei ole vanglaametnike jaoks olnud eraldi uurimisobjekt, kui palju on Eesti vanglates säilinud nõukogude ajal vanglates valitsenud niinimetatud blatnoikultuur.

«Arhitektuur ja väljaõppinud vanglaametnikud on kaks võtmetegurit, millega Eesti on taasiseseisvumise järgselt tegelenud. Täna juhib vanglaid riik seaduste ja õigusaktide alusel. Kui ka kellelgi on teistsugused veendumused, kohtleme me sellegipoolest kõiki võrdselt. Kui nende veendumuste põhjal pannakse toime õiguserikkumine, näiteks keeldutakse tööst või ei alluta korraldusele, siis järgneb sellele distsiplinaarkaristus. See on meie igapäevane toimemudel. Seadus annab raamid ja selle järgi me tegutseme,» lausus Liivak.

Tallinna vangla laseb keeldumiste tõttu üle jääva toidu ära visata

Kuna vanglaametnikud ei tea täpselt ette, mitu vangi mingil päeval toidust loobub või millal nad toitu vastu võtma hakkavad, siis visatakse üle jääv toit koos muude toidujääkidega ära.

«Varasematel aastatel, kui toidukogused on olnud suuremad, oleme neid ka varjupaikadele viinud,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Leanyka Libeon.

Avo Üprus: ilmselt on toidujagaja hierarhias madalamal tasemel olev vang

Kauaaegse vanglavaimuliku ning kinnipeetavate subkultuuri hästi tundva Avo Üpruse sõnul on toidust keeldujad vanglahierarhias kõrgemal positsioonil asuvad vangid, kes ei saa oma põhimõtete järgi puutuda kokku neist madalamale tasemele langenud isikutega.

Üpruse sõnul ei ole ta kursis praegu Tallinna vanglas toimuva toidust keeldumisega ja ta ei oska konkreetselt kommenteerida, miks vangid ühe konkreetse kaasvangi käest toitu vastu ei võta.

«Võimalik on, et ta on ise midagi toime pannud või on tema suhtes midagi toime pandud. Tegemist võib olla mõne spetsiifilise kuriteo eest karistust kandva isikuga. Näiteks lapsepilastajaid ei ole vanglates kunagi sallitud,» rääkis Üprus.

Tema sõnul elab nõukogude ajast pärit vanglakultuur tänapäeva Eesti kinnipidamisasutustes edasi, kuid kahtlemata on seda vähendanud kambrisüsteemile üleminek.

«Kui Tallinna vanglas on praegu ligi 700 vangi ja toidust keeldujaid alla 30, siis näitab see, et subkultuuride mõju on oluliselt väiksem, kui ta oli 20 aastat tagasi. 20 aasta eest oleks olnud toidust keeldujaid 300,» ütles Üprus.

Üprus ei usu, et kui toidust keeldunud vang otsustab ühel päeval selle toidujagaja käest söögi siiski vastu võtta, kaasneksid sellest talle kaasvangide poolt rasked tagajärjed.

«Streigimurdjaid ei ole kusagil armastatud. Kuid ma ei ole kindel, et aasta 2020 künnisel Tallinna vanglas sellise teo eest väga rasked tagajärjed kaasneksid,» ütles ta.

Endine vang: tõenäoliselt on toidujagaja kukk või kits

Kolm korda vanglakaristust kandnud 37-aastane Kalle (nimi isiku palvel muudetud, täisnimi toimetusele teada) ütles, et ei ole Tallinna vanglas teist kuud kestva toidust keeldumisega kursis, kuid tõenäoliselt on vangides vastumeelsust tekitav toidujagaja isik, keda nimetatakse vanglaslängis kukeks või kitseks.

Kukk on vanglažargoonis vang, keda on kaasvangide poolt seksuaalselt väärkoheldud. Kitseks kutsutakse vanglaametnikega koostööd tegevat kinnipeetavat, kes annab edasi infot kambrites toimuva kohta või teeb muul moel koostööd.

Toidust keeldumise olukord kestab Kalle sõnul kindlasti nii kaua, kuni see inimene enam toitu ei jaga.

«Veel kümme aastat tagasi oleks vanglajuhid olukorra lahendamiseks toidujagaja välja vahetanud, aga nüüd on olukord teine. Nad järgivad protokolli,» rääkis Kalle.

Ta lisas, et olukorda, kui vangid keelduvad toidust, kuid söövad samal ajal vanglapoest ostetud toitu, ei saa nimetada näljastreigiks. «Paljud ei söögi vangla pakutavat toitu, see ei kõlba süüa. Kui raha on, siis saab süüa osta vanglapoest,» ütles ta ja meenutas, et tõeline näljastreik, milles ta ka ise osales, oli aastal 2000, kui muudeti vangistusseadust.

«Siis oli nädal aega kestnud näljastreik kõigis Eesti vanglates. Minule oli karistus määratud poolkinnises vanglas, seadusemuudatus muutis selle kinniseks. Seadusemuudatusel ei tohi olla tagasiulatuvat jõudu, mis muudab selle karmimaks, aga muutis,» rääkis mees. Kalle märkis, et näljastreik tookord siiski midagi ei muutnud ja mingeid järeleandmisi ei tehtud.

Kalle tõdes, et Eestis vanglakultuur, mis on aastakümneid valitsenud, hakkab lagunema. «Ma ei teagi, võib-olla on praegu 80 protsenti kitsed,» rääkis ta.

Mida toidust keeldujad söövad?

Tallinna vangla kinnipeetavad saavad raha olemasolul osta kaks korda kuus vangla kauplusest toitu. Korraga on lubatud osta märkimisväärne kogus toitu, seega ei pea riigi pakutavast toidust keeldujad nälga kannatama.

Korraga on lubatud osta kuni 1,5 kilogrammi maiustusi, üks kilogramm kondiitritooteid, üks kilogramm kohvi, kakaod või teed, kolm liitrit mahla, karastusjooke või mineraalvett, 10 pakki kuivsuppi, puljongit või kiirnuudleid, kaks kilogrammi lihatooteid ja pasteeti, üks kilogramm kalatooteid, 3,5 kilogrammi piimatooteid, üks kilogramm juustu, üks kilogramm mett või pähklikreemi, üks kilogramm majoneesi, sinepit või ketšupit, pool kilogrammi soola, pipart, muid maitseaineid ja suhkruasendajat, viis kilogrammi puu- ja köögivilju, üks kilogramm leiba ja saia, pool kilogrammi võid, margariini ja õli ning üks kilogramm kuivaineid, mille alla käivad näiteks pudrud, pähklid, puuviljasegu ja müsli.

Vanglapoe sortiment on lai ning toodete valik on võrreldav tavapoega.