Aina paisuv EKRE valitseb sotsiaalmeediat (96)

Urmas Jaagant
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalmeedias saab ülekaalukalt enim tähelepanu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.
Sotsiaalmeedias saab ülekaalukalt enim tähelepanu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Foto: Alari Paluots
  • EKRE on kuue nädalaga saanud juurde üle 100 liikme, teised erakonnad miinuses.
  • EKREga liitunud pole rahul sellega, kuidas praegu Eesti riiki juhitakse.
  • Sotsiaalmeedias suudab EKRE oma ideid levima panna konkurentidest edukamalt.

Erakondadele on oma liikmete ja valijateni jõudmisel järjest tähtsamaks muutunud sotsiaalmeedia, eriti Facebook, mille kogutavad andmed võimaldavad parteidel oma sõnumeid ülimalt täpselt suunata.

Kõigil suurematel erakondadel on aastaid olnud oma Facebooki lehekülg, kuid mõni partei oskab seda oma ideede levitamiseks palju paremini ära kasutada kui teised. Postimehe analüüsist selgub, et konkurentsitult kõige edukam erakond Facebookis on EKRE.

Heaks näiteks sobib alanud nädal. Eile andsid oma valimiskampaaniale ametliku avapaugu nii Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kui ka Reformierakond. Esimene alustas teavituskampaaniat, teine tõi avalikkuse ette valimisloosungi ja reklaamid esimehe Kaja Kallasega. Juba hommikul hakkasid mõlemad oma Facebooki leheküljel sõnumeid levitama.

Sotsiaalmeedia monitooringuplatvormi CrowdTangle abil saab näha, et eile õhtuks oli EKRE teinud kolm postitust, Reformierakond kaks. EKRE postitustele oli jagamise, meeldimise või kommenteerimise teel reageerinud üle 850 inimese, Reformierakonna postitustele 200.

Eile avaldas Postimees ka SDE esimehe Jevgeni Ossinovski programmilise artikli, mida erakonna kontor hakkas Facebookis levitama. See ja veel kolm SDE postitust kogusid õhtuks 115 reaktsiooni.

Pikemaajalises vaates on näha sama trendi. Viimase kuue kuu andmed näitavad, et EKRE on poole aastaga sotsiaalmeedias teistest võimsalt üle olnud. Rahvuskonservatiivid on kuue kuuga teinud keskmiselt 1,7 postitust päevas – seda on vähem kui Keskerakonnal (2,32) ja Reformierakonnal (1,93). Sellest hoolimata saavad EKRE postitused mitu korda rohkem tähelepanu. Kõigi EKRE postituste peale on reaktsioone ja jagamisi olnud poole aastaga 42 000. Kõige lähemale sellele arvule saab Keskerakond, kelle poole aasta postitustel on interaktsioone natuke alla 16 000, SDE-l pisut üle 14 500, Reformierakonnal 12 400.

Kui erakondade sotsiaalmeediaedukust üksikute päevade kaupa vaadata, siis leidub päevi, kui näiteks Keskerakonna mõni postitus on osutunud suuremaks tähelepanutõmbajaks. Sellele vastukaaluks on konservatiivide erakonnal ette näidata päevi, kui kümne kõige rohkem interaktsioone toonud postituse hulgas on kuus EKRE Facebooki seinalt.

Seejuures on märkimisväärne, et EKRE on koos SDEga erakond, kelle Facebooki leheküljel on rohkem fänne kui parteil endal liikmeid. Üle 8500 liikmega EKRE lehekülge jälgib üle 12 500 inimese. Näiteks 14 700 liikmega Keskerakonna ametliku Facebooki lehekülje fänniks on hakanud vaid 3700 inimest.

EKRE kogub populaarsust

Sotsiaalmeedia fännidest hoopis olulisem on erakonnale mõistagi valijate hulga ja liikmete arvu kasvatamine. Alles hiljuti peetud EKRE volikogul teatas esimees Mart Helme, et parteis on üle 8500 liikme. Eileõhtuse seisuga on neil poolsada liiget vähem kui Isamaa erakonnal.

Postimees on pooleteist viimast kuud jälginud erakondade liikmeskonna muutusi ning kõrvalolev graafik räägib enda eest – rahvuskonservatiivid on juurde võitnud üle saja liikme, mis on seda tähelepanuväärsem, et peaaegu kõigi teiste erakondade liikmete arv on vähenenud. Mitu teistesse parteidesse kuulunud inimest on viimastel nädalatel otsustanud senise erakonna EKRE vastu vahetada.

Seejuures on märkimisväärne, et EKRE on koos SDEga erakond, kelle Facebooki leheküljel on rohkem fänne kui parteil endal liikmeid.

Septembri lõpul Keskerakonnast välja astunud ja samal päeval EKREga liitunud Rustam Strauss (43) tunnistas, et mingit erilist analüüsi sammule ei eelnenud. «See oli spontaanne,» ütles Strauss. «EKREs on mul paar sõpra rohkem ja nad rääkisid augu pähe.» Ise ei kavatse ta poliitikas aktiivselt kaasa lüüa. «Ma ei viitsi poliitikas jännata. See ei ole minu jaoks,» lausus Strauss.

Ja ehkki tema liitumine on rohkem nagu toetusavaldus, ei kipu ta uut väljavalitut kohe takka kiitma.

«Mulle meeldib EKRE juures see, et nad vähemalt räägivad palju, kuigi eks see tundub mulle ka populismina. Olles ise ka natuke elu näinud, ei usu ma, et see kõik võimalik on. Enne valimisi räägivad kõik, et teevad seda, toda ja kolmandat, aga kui juhtubki, et riigipiruka juurde saavad, siis ununevad kõik valimislubadused,» rääkis Strauss.

Parteide liikmed.
Parteide liikmed. Foto: Postimees

​Protestijõud innustab

Esimest korda erakonnaga liitujate ja EKRE valinute puhul hakkab silma veendumus, et praegu ei juhita Eestit õigesti. «Ma olen aastakümneid jälginud seda, mis Eestis toimub, ja ma pole sellega lihtsalt nõus,» ütles EKREsse astunud 47-aastane tuuleenergiaettevõtte AS Raisner nõukogu liige Raigo Sõlg. «See protestijõud annab jõudu mullegi.»

Tartus kahte edukat pesupoodi pidav Aili Järv ei kaalunud enda sõnul ühtki teist erakonda. «EKRE ajab Eesti asja,» põhjendas ta.

Praeguses riigijuhtimises pettumise kõrval öeldakse liitumise põhjenduseks ka klassikalisi EKRE seisukohti, milleks on vastuseis pagulastele, samasooliste kooselu seadustamisele ja liigsele Euroopa Liidu kuulekusele.

Esimest korda erakonnaga liitujate ja EKRE valinute puhul hakkab silma veendumus, et praegu ei juhita Eestit õigesti.

Otepää kandis majutusäri ajav Riina Tammepõld (45) leidis, et EKRE väärtustab oma rahvast omal maal ja see ongi tema liitumise põhjus. «Meie oleme eestlased, meie elame Eestis. Eelkõige peab toetama oma rahva püsima jäämist ja siis teisi aitama, kuigi teisi tuleb ka aidata,» selgitas ta.

Endine Estonia ooperikoori artist Madis-Olav Lain (66) astus EKREsse Hirvepargi miitingul. Ta põhjendas liitumist sellega, et Eesti varasemad valitsused on teinud asju, milleks rahvas neile volitusi andnud pole – näiteks koogutanud liigselt Brüsseli ees. Samal ajal on vaesed jäänud vaesemaks ja rikkad saanud rikkamaks. Seetõttu vajaks Eesti selliselt mõtlevat valitsust, nagu on praegu Ungaris ja Poolas.

Tegelikult pooldas Lain varem Keskerakonda, ent pärast Jüri Ratase juhiks saamist pettus: just siis hakanud keskpartei hiilivalt vene inimesi juhtivatesse ametitesse määrama. «Asjad, mida EKRE tahab teha, ei ole kellelegi halvad. Nad lihtsalt annavad uue hingamise ja lootuse, et me ei lähe päris rappa omadega,» ütles Lain.

Kommentaarid (96)
Copy
Tagasi üles