Haute Couture juuksurite moodi - juustest tehtud tanud, peakatted ning ehted!

Jekaterina Minkova
, «Radari» toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sügise algus annab hoogu moenädalatele üle maailma. Ka juuksuritel on siis tihe aeg - paljud töötavad koos disaineritega, üksikud loovad aga oma kollektsioone. Mida Teie teate juuksuri ametist peale juuste lõikamise, värvimise ja soengu tegemise?

Sõnapaar Haute Couture,  mis tähendab kõrgmoodi, toob silme ette meisteriliku käsitöö, silmapaistva disaini, maailma parimad materjalid ja perfektse istuvuse. Kujutage aga ette, et jutt ei käi riietest, vaid hoopis juustest. «Radar» käis uurimas, kuidas tehakse juustest rahvuslikke kostüüme ja lilli ning kus neid kantakse,  Selleks läksime  ühe pealinna salongi ette, sest just nende uste taga peidab end maagia. Võlurid ehk siinsed meistrid on kaks Jekaterinat, kes on pühendunud juustele kahe peale kokku 35 aastat.

«Siin on meie pühamu, väike loominguline stuudio. Siin toimuvad treeningud. Valmistume juuksurite võistlusteks,» tutvustab Jekaterina Golubeva-Mosendz oma salongi.

Sellel aastal pole juubel ainult Eesti riigil. Ka eesti juuksurite koondis tähistab kümmet aastat võistlustel käima hakkamisest. Oma tööd kirega tegevad juuksurid valmistasid riigile ja endile kingituseks esimese suure peaehte kollektsiooni -  juustest.

Eesti koondis ühendas kuut juuksurit, kes esitlesid Eesti 100 kollektsiooni kuu aega tagasi Peterburis, Venemaa suurimal soengu-ja juuste kunstivõistlusel «Nevski kaldad».

«Tahtsin näidata Sankt Peterburgi suurel laval meie Eestit. Ma kogun rahvarõivastes nukke. Rahvalikud teemad on minu lemmikud,» räägib Golubeva-Mosendz, miks valiti teemaks just EV100.

«Igal Eesti piirkonnal olid oma  mustrid, ornamendid, eriti tanudel,» lisab Jekaterina Kums.

Prantsusmaa aristokraatide käest tänapäeva

Selliseid lilli, mis polnud küll juustest tehtud, kanti näiteks Prantsusmaa kuninganna Marie Antoinette'i valitsemise ajal. Et lilled kaua värskena püsiksid, pandi soengu sisse veeanumad. Aristokraatlikud naised kandsid kaheksateistkümnenda sajandi lõpus peas näiteks natüürmorte juurviljadega või romantilise ja poliitilise süžeega soenguid. Aastal 1778, kui prantsuse fregatt Belle Poulle lipsas lahingu ajal inglaste käest minema, oli Prantsusmaal mõned  nädalad moes soeng laevaga. Eesti juuksurite koondis on sarnase soenguga korra võidu koju toonud. Vanasti kasutati naiste soengute tegemiseks looduslikust materjalist liimi.

«See on tavaline küüslauk. See on kleepuv. Kui on vaja midagi väikest külge liimida, siis küüslauguga saab. Olen proovinud,» selgitab Jekaterina Golubeva-Mosendz oma töötvõtteid.

Kuid küüslauk pole ainus, mida kasutatakse. «Želatiin segatakse kuuma veega. Paneme juuksed sinna sisse ja silume laual sirgeks. Paneme neid lauale ja kammiga silume. Siis ribad kuivavad. Ootame, edasi tõmbame laua küljest lahti. Kõigepealt valmistame juuksed ette, siis teeme neist midagi,» lisab ta.

«Siis liimitakse vormi ja saadaksegi sellised lilled. Lapsepõlve tööõpetuse tundidest on palju abi olnud,» sekkub Kums.

Ja niimoodi mööduski terve suvi - kuus eesti koondisesse kuulunud juuksurit tegid kollektsiooni pea neli kuud. Kõigepealt joonistatakse alusele sümbolid ning hakatakse seda siis juustega täitma.

Vaaraode-aegses Egiptuses raseeriti pea parukate kandmiseks paljaks. Sellise kunstiteose kandmiseks  nii lihtsalt ei pääse - alla tuleb teha soeng oma juustest.  

Mis saab juustest edasi?

«Tahaks leida muuseumi ja need sinna anda, et inimesed näeksid, sest suur töö on tehtud ja ei tahaks, et need kusagil keldris kõduneks,» on Eesti koondise juhendaja lootusrikas.

Kas sellised kästiöö-parukad jõuavad taas massidesse, on küsimus moeekspertidele.  Mõned arvavad, et mitmete sajandite pärast polegi inimestel enam juukseid. Ilmselt hinnatakse juustest käsitööd siis veel enam.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles