ÜRO: Põhja-Korea inimõigusolukord ei ole paranenud

, BNS-i välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜRO eriraportöör Põhja-Korea inimõigusküsimustes Tomás Ojea Quintana teisipäeval New Yorgis ÜRO peakorteris pressikonverentsil.
ÜRO eriraportöör Põhja-Korea inimõigusküsimustes Tomás Ojea Quintana teisipäeval New Yorgis ÜRO peakorteris pressikonverentsil. Foto: Reuters/ScanPix

ÜRO Põhja-Korea

Diplomaatiline sula suhetes Põhja-Koreaga ei ole toonud kaasa inimõigusolukorra paranemist stalinistlikus riigis, hoiatas kõrge ÜRO ametnik teisipäeval. 

ÜRO eriraportöör Põhja-Korea inimõigusküsimustes Tomás Ojea Quintana kutsus New Yorgis ÜRO peakorteris Pyongyangi näitama pärast tippkohtumisi Lõuna-Korea ja USA-ga valmisolekut tegeleda ka inimõiguste teemaga.  

"Inimõigusolukord ei ole Põhja-Koreas kohapeal muutunud hoolimata tähtsast edust julgeoleku, rahu ja õitsengu alal," sõnas eriraportöör ajakirjanikele. 

Põhja-Korea liider Kim Jong-un on kohtunud tänavu kolm korda Lõuna-Korea presidendi Moon Jae-iniga ja korra USA presidendi Donald Trumpiga - kohtumised, mis märgivad stalinistliku riigi järk-järgulist väljumist aastakümneid kestnud isolatsioonist. 

Ojea Quintana nimetas Põhja- ja Lõuna-Korea lähenemist "erakordseks arenguks" ning Kimi ja Trumpi tippkohtumist "väga tähtsaks". 

Inimõigusi aga ei käsitlenud 12. juuni Singapuri tippkohtumiselt pärinev Trumpi-Kimi ühisavaldus ega ka Kimi ja Mooni aprilli lõpus allkirjastatud ühisdeklaratsioon. 

Eriraportöör mõistab enda sõnul inimõiguste tagaplaanile lükkamist, arvestades tuumaprobleemi "äärmist tõsidust". Ta lisas aga, et "Põhja-Korea peab näitama, et lõpetab selle küsimusega seoses isolatsiooni". 

"Me ei ole kuulnud midagi. Me ei ole näinud tippkohtumistelt, avaldustest selle kohta midagi. Tahaksin näha signaali alustada selle kohustuse alusel tööd," lausus Ojea Quintana. 

ÜRO teatas 2014. aastal raportis, et Põhja-Korea vangilaagrites hoitakse erinevatel hinnangutel ühtekokku umbes 120 000 poliitvangi ning inimõigusrikkumistele riigis "pole tänapäeva maailmas võrdset". 

ÜRO eriraportööril puudub ligipääs Põhja-Koreale ning valdav osa talle kättesaadavast infost põhineb stalinistlikust riigist põgenenute tunnistustel. 

Ojea Quintana väljendas erilist muret Põhja-Korea maapiirkondade elanike olukorra ning poliitvangidele mõeldud vangilaagrite olemasolu üle.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles