Harju maavalitsus soovitab kümne gümnaasiumi sulgemist

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimsi keskkool
Viimsi keskkool Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Harju maavanema juhtimisel moodustatud koolivõrgu korrastamise töörühm soovitab Harjumaale alles jätta 10 gümnaasiumi, mis tähendaks kümne gümnaasiumi sulgemist.

Analüüsi tulemusena leiti, et jätkusuutlikes koolides on gümnaasiumiastmes miinimum õpilaste arv 100.

Seega koolivõrgu korrastamise töörühma ettepanekul jääks Harjumaale 10 gümnaasiumi: Keila kool, Maardu gümnaasium, Viimsi keskkool, Kose gümnaasium, Saue gümnaasium, Jüri gümnaasium, Saku gümnaasium, Kuusalu keskkool, Tabasalu ühisgümnaasium ja Paldiski gümnaasium.

Joone alla jääks seega Kehra gümnaasium, Loksa gümnaasium, Loo keskkool, Kiili gümnaasium, Turba gümnaasium, Kolga keskkool, Kallavere keskkool, Paldiski Vene gümnaasium, Keila-Joa SIK ja Keila ühisgümnaasium.

Harju maavanema Ülle Rajasalu sõnul koorus kõnelustest omavalitsustega palju ettepanekuid ja kuigi toimus vaidlusi, oli näha ka koostööd ja vaatenurkade muutust.

«Meie ei pane midagi kinni, kuid vallajuhid peavad kaaluma, kas nad suudavad gümnaasiume pidada,» selgitas Rajasalu. «Seda võib pidada sõnumiks lastevanematele ja lastele endile, et nendes kümnes koolis saavad nad nõutud tasemel hariduse.»

Rajasalu hinnangul innustas vallajuhte teisiti mõtlema ja arutelus osalema küsimus, et kas otsustatakse ise või otsustab ministeerium.

«Meie noored väärivad seda, et peame ise otsustama ja seda oma inimestele argumenteerima,» ütles Rajasalu. «Meie sõnul oli, et jätame poliitika kõrvale ja tagame noortele korraliku hariduse. Tundub, et toimus mõttemaailma muutus ja õpime koostööd tegema ning näeme enda kõrval naabrit.»

Nüüd kavatseb Harju maavalitsus enda ettepanekud kirja panna ja siis need ministeeriumile edastada.

Millal koolide osas muudatusi oodata võib, pole aga täiesti selge, sest mõned nö joone alla jäänud koolid usuvad, et suudavad kooli siiski pidada.

Maavalitsuse koolivõrgu korrastamise kokkuvõttes on aga kirjas, et Keila ühisgümnaasium muutub arengukava järgi 2013. aastast põhikooliks ja Paldiski Vene gümnaasiumi gümnaasiumiosa viidi juba üle Paldiski gümnaasiumisse.

Keila linna pressiesindaja Valdur Vacht ütles Postimehele, et Keila ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa sulgemise otsus tuli vastavalt vajadusele, sest leiti, et raske on tagada kõrgetasemelist haridust, kui õpilaste arv kahaneb.

«Eesmärk pole hariduse lõpetamine, anname ikka edasi ja põhikool jätkab Keila ühisgümnaasiumis igal juhul,» lisas Vacht.

Vacht ei soovinud aga teistele omavalitsustele soovitusi anda, et kuidas tuleks jõuda otsuseni, kas koolidega tuleks midagi teha.

«See peab olema kohapealne tarkus ja otsus tuleb teha nende poolt, kelle pädevus see on,» sõnas Vacht.

Rajasalu rõhutas ka, et muudatusi võib oodata vaid koolide gümnaasiumide osas ja terve kooli sulgemisest ei tasu rääkida, sest kuni põhikoolini peab kool olema võimalikult kodu lähedal.

Koolivõrgu olukorra analüüsiga alustati 2010. aasta sügisel ja töö käigus fikseeris töörühm vastavalt uuele põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele gümnaasiumide pidamise kriteeriumid: kvalifitseeritud õpetajad ja õppetegevuse kvaliteet, kolm õppesuunda, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastav õppekeskkond, haridustoetused, võimalikud regionaalsed koostööpiirkonnad, sh eesti keelest erineva õppekeelega piirkonnad (Paldiski, Maardu, Loksa, Kehra) ja harjumuslik õpilasränne.

Lisaks põhjalikule analüüsile toimusid kohtumised ja arutelud kohalike omavalitsuste esindajatega, et leida ühiselt koostöövõimalused omavalitsuste vahel ning lahendused murekohtadele, nagu logistika, huvihariduse võimalused, õpilaskodud jne.

«Pika töö tulemusena käime ministeeriumile välja ettepaneku, milline võiks välja näha tugev Harjumaa koolivõrk gümnaasiumite osas. Heameel on selle üle, et suur sisend kohtumistelt tuli omavalitsuste juhtidelt, mis näitab, et nad on altid otsima ja leidma koostöökohti,» sõnas Rajasalu.

Täielik kokkuvõtte koos ettepanekutega Harjumaa koolivõrgu korrastamise kavast valmib novembrikuu jooksul.

Postimees kirjutas juba suvel, et kuigi lähiaastatel peaks haridusministeeriumi hinnangul drastiliselt vähenema gümnaasiumiõpilaste arv, pole maakondades selgust, kas ja kui paljud senised gümnaasiumid saavad endistviisi jätkata.

Haridusministeerium oli suveks analüüsinud üheteistkümne maakonna õpilaste arvu ja prognoosinud koolide võimalikku hulka ja paiknemist ning tehtud analüüside kohaselt oli õppeaastaks 2012/2013 gümnaasiumiastmes õpilaste arv võrreldes 2007./2008. aastaga langenud vähemalt 8800 õpilase võtta.

Prognoosi järgi väheneb gümnaasiumiastmel õpilaste arv Harjumaal 2012./2013. õppeaastaks 4710 õpilase võrra.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles