President Alli Rutto kodakondsusjuhtumist: mul on piinlik (14)
25. oktoober 2018, 11:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/25/11524204t1h382a.jpg)
President Kersti Kaljulaid kirjutab sotsiaalmeedias, et tal on viimastel nädalatel Abhaasias elava Alli Rutto kodakondsuse ümber toimuva pärast piinlik.
«Vaadates kõike seda, mis on viimastel nädalatel toimunud Abhaasias elava eestlase Alli Rutto kodakondsuse ümber, on mul piinlik. Piinlik proua Rutto ja tema saatusekaaslaste ees, piinlik inimesena ja piinlik Eesti riigiametnikuna. Riik peab oma inimestega käituma õiglaselt ja kui riik ja ametnikud on eksinud, ei tohi vigade parandamise käigus need inimesed kannatada,» kirjutas Kaljulaid. Presidendi hinnangul teeb see katki usalduse riigi ja meie oma inimeste vahel.
Kaljulaidi sõnul on proua Rutto ja tema saatusekaaslaste lugu õppetund meie avalikule sektorile. «Ma loodan, et sellest ka õpitakse, ollakse valmis vigu tunnistama ja neid ka kiirelt parandama. See peab nüüd olema meie ametnike ja poliitikute ühine pingutus, et segadus saaks võimalikult kiiresti likvideeritud. Vajadusel kõik juhtumid ükshaaval läbi vaadatud, seadused muudetud, protseduurid täiendatud ning inimeste usk õiglasesse riiki taastatud,» ütles president.
Tema sõnul võib ja tulebki pidada debatti selle üle, kes on õige eestlane, kuid sealjuures tuleks kõigepealt tekkinud segadus ära klaarida nii, et hammasrataste vahele jäänud inimesed rohkem ei kannataks.
Siseminister algatas kodakondsusseaduse muudatuse
Siseminister Andres Anvelt saatis täna kooskõlastusringile kodakondsusseaduse muudatuse eelnõu, millega ekslikul alusel sünnijärgse Eesti kodakondsuse saanud inimesed ei pea edaspidi tõendama teisest kodakondsusest loobumist ja nende kodakondsus loetakse jätkunuks tingimusteta.
«Eksliku kodakondsuse andmine oli riigi, mitte selle inimese viga, ning me peame selle olukorra heastama. Riik ei tohi luua ebaõiglust,» sõnas Anvelt.
Riigikohtu tänavuse otsusega tagantjärele ekslikul alusel antud Eesti sünnijärgse kodakondsusega inimesi on hinnanguliselt sadakond.
Tegemist on inimestega, kes said sünnijärgse kodakondsuse Eesti Vabariigi algusaegse opteerumislepinguga.