Riigiduuma kinnitas Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammi rahastuse

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luhamaa piiripunkt. Foto on illustratiivne.
Luhamaa piiripunkt. Foto on illustratiivne. Foto: Sille Annuk / Postimees

Vene parlamendi alamkoda ratifitseeris neljapäeval Eesti ja Venemaa aastateks 2014-2020 sõlmitud piiriülese koostööprogrammi rahastuslepingu, mille kolm osapoolt on Euroopa Liit, Eesti ja Venemaa. 

«Eesti ja Vene Föderatsiooni piiriülene koostöö on üks valdkondi, mis on siiani hästi toiminud ja käesolev programm võimaldab seda veelgi tugevdada,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Britta Tarvis. 

Välisministeeriumi teatel on kolmepoolse koostööprogrammi eesmärgiks on edendada piirialade koostööd, mis toetaks nende arengut ja konkurentsivõimet ning lahendada konstruktiivselt ja politiseerimata viisil Eesti ja Venemaa riigiasutuste ja kohalike võimude koostöös piiriäärsete elanike tavamuresid ja probleeme, mida väikestel kogukondadel üksi on keeruline teha. Nende hulka kuuluvad piiripunktide ehitus ja arendustööd, väikesadamad, keskkonnaohutus, turismi ja ettevõtluse arendus. Samuti aitab koostööprogramm kaas teineteisemõistmise suurendamisele kummalgi pool piiri, usub välisministeerium. 

Programmi eelarve on 34,2 miljonit eurot, millest 16,8 miljonit panustab Euroopa Liit, 9 miljonit Eesti ja 8,4 miljonit Venemaa. Umbes kolmandik rahast on eraldatud suurtele taristuprojektidele, väiksemahulised projektid on saanud ligikaudu 10 miljonit eurot.

Nii näiteks on koostööprogrammi toel välja ehitatud Narva ja Ivangorodi piiripunktid, ehitatud ja rekonstrueeritud reoveepuhastusseadmeid piiriäärsetes linnades ja rajoonides Pihkvas, Oudovas, Petseris ja mujal. Samuti on kohendatud selle raha eest Värska-Petseri kloostri teed.

Käesoleva rahastuslepinguga heakskiidu saanud viis suurt projekti on suunatud piiriäärse regiooni kultuuripärandi säilitamisele, turismi- ja ettevõtluspotentsiaali tõstmisele, Peipsi järve keskkonnakaitse edendamisele ja ühiste veevarude kaitsmisele ning kahe riigi vahelise piirikontrolli ja piiripunkti läbilaskevõime tõhustamisele.

Praegune Eesti-Vene piiriülese koostöö programm jätkab Euroopa Liidu eelmise rahastusperioodil 2007-2013 Eesti-Läti-Vene programmi raames ellu viidud koostööd. 

Eesti ja Venemaa valitsused kinnitasid programmi dokumendid 2015. aasta juunis, misjärel need kiitis sama aasta detsembris heaks ka Euroopa Komisjon. Vene valitsus saatis rahastuslepingu oktoobri alguses riigiduumasse ratifitseerimisele, kuna selles olevad reeglid läksid vastuollu Vene seadusandlusega. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles