Linnavalitsus: kuuldused peatänava surmast on tugevasti liialdatud

Tallinna linnavalitsuse liikmed kinnitavad, et ETVs kõlanud avaldus peatänava projekti lõppemise kohta ei vasta tõele, suurte projektide peale kuluvatki palju aega.

«See, et nii suure projekti juures nagu Tallinna peatänav tuleb enne valmimist üht-teist ümber joonistada, on normaalne protsess. Muudatused on seotud eeskätt bussiliiklusega, aga ka trammidega. Üks näide on sadama trammiliin, mis viib D-terminali. See on seotud Rail Balticaga ning peatänava arhitektuurikonkursi korraldamise ajal seda plaani veel polnud,» rääkis linnaplaneerimise valdkonda juhtiv abilinnapea Andrei Novikov Postimehele.

«Seda võib nimetada pausiks, seda võib nimetada milleks iganes. Aga pole mõtet väita, et meil on midagi venima jäänud. Linn on ise selle projekti tellija ja tellija on kindlasti huvitatud, et asjad võimalikult kiiresti valmis saaksid. Küll aga tuleb asjades muudatusi teha. Gonsiori tänava remondi käigus tuli pideval mingeid üllatusi ja jälle tuli projektid ringi teha. See ongi normaalne tööprotsess. Selliseid ehitisi, mis ehitatakse valmis nii-öelda esialgse plaani järgi, on väga vähe. Enamasti tuleb ikka tööde käigus projekti kohendada,» rääkis Novikov.

«Mõned detailid tuleb peatänava projektis ümber teha, sest osad arhitektuurikonkursi käigus välja pakutud lahendused ei pruugi päriselus nii hästi toimida, kui vaja oleks. Nüüd tehakse teatud uuringuid ja sealt selgubki, kas asi toimib või ei toimi,» lisas ta.

Ka Tallinna linnapea Taavi Aas kinnitas, et peatänava projekti pole kohe kindlasti seisma pandud. «Lisaks sellele, et peatänav peab olema ilus, peab ta olema ka funktsionaalne. Eelkõige selles mõttes, et kuna arhitektid on välja pakkunud võimaluse, et kogu ühistransport liiguks peatänaval mõlemas suunas ühel rajal, siis tuleb see variant põhjalikult läbi kaaluda, teha liikluse modelleerimised. Eelkõige puudutavad need seda, kuidas ühistransport peatusse jõuab,» rääkis Aas ETV saates «Ringvaade».

«Kujutame ette, kui ühel sõidurajal on trammid, on bussid, osa neist lõõtsaga ja kui ühistransport saabub peatusse, siis see platvorm peab päris pikk olema. Nüüd tulebki siis kaaluda, milline see platvorm peab välja nägema ja kas bussid peatuvad konkreetsete peatuste juures või tuleb seda kuidagi teistmoodi korraldada ja loomulikult tuleb läbi kaaluda ka see, kas seda ühte pikka platvormi on üldse mõistlik rajada,» selgitas linnapea.

See, et peatänav rajatakse, on Aasa sõnul kindel. «Peatänav algab Vabaduse väljakust ja esimese hooga ulatub välja kuni Jõe tänavani. Aga kui me saame valmis Reidi tee, siis on võimalik seda peatänavat pikendada  kuni Kadrioruni. Nii et me saame omavahel ära siduda vanalinna ja Kadrioru,» lausus Aas.

«Kõikide suurte projektidega on nii, et mitu korda tuleb kaaluda, tuleb välja selgitada võimalikud ohukohad ja riskid. Selleks et neid välja selgitada, tuleb liiklust modelleerida. Eelkõige tuleb modelleerida ühistranspordi liiklust selleks, et pärast, kui see objekt valmis on, võiksime me sellega ka rahul olla,» lisas ta.