/nginx/o/2018/10/28/11531803t1ha4e0.jpg)
Saksa Hesseni liidumaal täna toimuvad valimised võivad anda järjekordse hoobi liidukantsleri Angela Merkeli valitsuskoalitsioonile.
Hesseni liidumaa valimised ähvardavad murendada Merkeli valitsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe nädala eest hülgasid Baieri valijad kaks liitlast, kellega Merkelil tuleb valitsuskoalitsiooni püsimiseks arvestada – tema Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) ja vasaktsentristliku Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD).
CSU sai Baierimaal 14. oktoobril toimunud valimistel 37,2 protsenti häältest, kaotades absoluutse enamuse jõukal liidumaal, kus nad on alates 1960. aastast enamasti üksi valitsenud. Merkeli teine koalitsioonipartner SPD tegi 9,7 protsendiga alles viienda tulemuse.
Suurte erakondade juhid on püüdnud enne piirkondlikke valimisi taltsutada sisevõitlust, mis valijaid eemale peletab, rõhutanud distsipliini tähtsust ja hoidunud kedagi otse enne valimisi karistamast.
Hessenis, mis moodustab 4,4 miljoni valijaga seitse protsenti Saksamaa valijaskonnast, avati valimisjaoskonnad täna hommikul kell 8.00 (kell 9.00 Eesti aja järgi).
/nginx/o/2018/10/28/11531805t1hee23.jpg)
«Kas suur koalitsioon lendab Hessenis õhku?» küsis ajaleht Bild Merkeli CDU ja sotsiaaldemokraatide valitsusele viidates.
«Hessen hääletab, Berliin väriseb,» tõdes Süddeutsche Zeitung. «Kantsler ei ole veel kunagi olnud nii suure surve all.»
Suuremal osal Hessenist ei ole liidumaa valitsusele väga midagi ette heita, kirjutas ajaleht Welt am Sonntag ja lisas, et valijatel ei ole muudatust vaja, kui nad just ei taha Berliinile sõnumit saata.
Valimistulemuste kohta saab esimese vihje kell 18.00 (Eesti aja järgi kell 19.00), kui jaoskonnad suletakse ja ilmuvad esimesed lävepakuküsitluste tulemused.
Arvamusküsitluste põhjal on 2013. aasta valimistega võrreldes langust oodata nii Merkeli CDUsse kuuluval Hesseni peaminsitril Volker Bouffier'l kui tema SPD võistlejal Thorsten Schäfer-Gümbelil.
Kui küsitlused tõeks osutuvad, kahaneb mõlema erakonna toetus kümnekonna protsendipunkti võrra. CDU peaks saama üle 20 protsendi häältest, SPD umbes 20 protsenti.
Teiste erakondade tulemustest sõltub, kas üks neist jätkab liidumaa valitsuse juhina, mis oleks sümboolne võit vastavalt kas Merkelile või SPD juhile Andrea Nahlesele.
Suurte erakondade langusest on enim võitnud kaks väiksemat parteid: paremäärmuslik ja immigratsioonivastane Alternatiiv Saksamaale (AfD) ning vasakpoolsed Rohelised.
/nginx/o/2018/10/28/11531813t1hb761.jpg)
AfD on viimaste aastatega pääsenud 16 Saksa liidumaast 15 parlamenti ja ka liiduparlamenti Berliinis.
Protestiparteina võtab AfD ilmselt Hessenis hääli nii CDU-lt kui ka SPD-lt.
Rohelised on Hessenis juba väiksema partnerina valitsuses ning arvamusküsitlused lubavad neile 2013. aasta häältesaagi kahekordistamist 22 protsendini. Konservatiivses Baieris said nad 17,5 protsendiga teise tulemuse.
Roheliste poolt hääletavad valijad, kes on põgenike vastuvõtmise poolt, tunnevad muret kliimamuutuse pärast ja on tüdinud suurte erakondade järeleandmistest autofirmadele, hoolimata aastaid kestnud skandaalist diiselautode saastenäitajate üle.
Hesseni Roheliste liider Tarek al-Wazir on veendunud, et tema erakond võidab ka viimastel kuudel Merkeli koalitsioonis puhkenud tülide tõttu, mille taga on peamiselt AfD südameasi immigratsioon.
«Meie ei ole kunagi AfD rünnakute pärast arust ära läinud,» sõnas al-Wazir.
/nginx/o/2018/10/28/11531807t1h12dd.jpg)
CDU lüüasaamine Hessenis oleks Merkeli jaoks valusam hoop kui sõsarpartei CSU kesine tulemus Baierimaal, sest seaks kahtluse alla tema positsiooni enne erakonna juhi valimisi detsembris.
Konservatiivne päevaleht Die Welt kirjutas, et kui CDU Hessenis kaotab, võib see vallandada protsessi, mis läheb Merkelile maksma kõik tema ametid.
«Kes tapab kuninganna?» küsis leht provokatiivses pealkirjas.