Johnny Depp andis maailmale kellegi kapten Jack Sparrow. Aga kas ajaloos ka päriselt selline tegelane olemas oli?
28. oktoober 2018, 21:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Disney andis hiljuti teada, et Johnny Depp ei tee kaasa järgmises «Kariibi mere piraatide» filmis. See tuli fännidele suure šokina ning paljud on taas Disneyt selle ebapopulaarse otsuse pärast kritiseerima hakanud. Aga Depp jättis endast maha pärandi, mida ei unustata vast kunagi. Ta andis maailmale kapten Jack Sparrow.
Kuid kui tõeline on Jack Sparrow? Kas ta on täiesti välja mõeldud või on ta kellestki inspiratsiooni saanud?
«Kariibi mere piraatide» filmide fännid teavad Jack Sparrow’ kohta kahte asja. Film ise ja kõik selle algupärased tegelased põhinevad Disneylandi lõbustuspargi atraktsioonil ning Jack Sparrow käitumis- ja kõnemaneerid põhinevad rokkansambli The Rolling Stones kitarristil Keith Richardsil.
Johnny Depp, kes on ka ise muusik ning suur Rolling Stonesi ja Richardsi fänn, näitas sellega kuulsa rokkari vastu kiindumust üles. Aga sellega asi ei piirdunud. Keith Richards tegi kaasa kahes «piraadifilmis». 2007. aasta «Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus» ja 2011. aasta «Kariibi mere piraadid: Võõrastel vetel», mängides iroonilisel kombel Jack Sparrow’ isa, kapten Edward Teague'i.
Kuid see on ainult näitleja tõlgendus karakteri käitumisest. Kas Jack Sparrow’ karakteri taga on ka ajaloolist tõde? Ajaloolased ütlevad, et on.
Briti ajaloolane Greg Bak sõnas, et kunagi oli olemas piraadikapten James Ward, kel olid mõned sarnasused Deppi tegelaskujuga. Näiteks tema nimi. Kuigi kapteni eesnimi oli James, siis on talle mitmes allikas viidatud ka kui Jackile. Ning tema hüüdnimi kaaslaste ja vaenlaste seas oli Sparrow (varblane).
Bak kirjeldas Wardi kui «lühikest kasvu meest, kellel oli vähe juukseid. Ta oli eestpoolt kiilakas, päevitunud näo ja habemega. Rääkis vähe ning peaaegu alati vandus.» Nii oli John Wardi kirjeldanud üks tema kaaslaseid. Seega, selle kirjelduse järgi ei ole nad väga sarnased. Allikas jätkas: «Hommikust õhtuni purjus. Priiskav ja südikas. Loll ning oma ametis idiootne.» See sarnaneb Sparrow’ga juba rohkem.
Vaatame nüüd ka natuke James Wardi elulugu. Ta sündis Favershamis Kentis ning ta oli nooremas eas edukas lepinguline sõdur, kes võitles 16. sajandi lõpus Inglise-Hispaania sõjas. Pärast seda sai ta kuninglikus mereväes kapteni auastme, kuid otsustas sellest loobuda ja hakkas 50 aastaselt piraadiks. Pärast seda kui James I tõusis kuninganna Elizabeth I järel troonile, muutis uus monarh lepingulised sõdurid ebaseaduslikuks. Kuna aga see tähendas, et Wardist sai tavaline meremees, siis see talle ei meeldinud. «Ta juhtis mässusalka ning suurt deserteerimist oma laevalt, valiti teiste mässuliste seas kapteniks, varastas sadamast laeva ning alustas piraadikarjääri,» selgitas ajaloolane Greg Bak.
/nginx/o/2017/05/25/6708411t1h1b44.jpg)
Kuid erinevalt Sparrow’st, kes tegutses Kariibi meres, lahkus Ward brittide kontrollitud alalt ja siirdus Põhja-Aafrikasse, tegutsedes enamasti Tuneesia pealinna Tunise raadiuses.
Ajaloolane Bak sõnas, et mitmed Wardi suurimad saavutused sooritas piraat just Vahemeres. 1607. aastal sai Ward oma lühikese karjääri suurima saagi, kui pidas kinni Lähis-Idast tulnud Veneetsia galeeri nimega Reniera e Soderina. Laev oli täis luksuslikku kaupa nagu siid ja vürtsid.
Reniera e Soderina püüdmine tähistas Wardi jaoks mitme eduka aasta algust. Ta võitis endale kuulsuse rüüstates endast suuremaid ja võimsamaid laevu. Ward oli taktikaliselt väga tark ning ta sai tuntuks töötades koos väikese, kolmest või neljast laevast koosneva laevastikuga. Ta terroriseeris ohvreid alla andma, tihti isegi nii, et nad ei pidanud võitlema.
Kuid Wardi edule tuli kiire lõpp ning mida aeg edasi, seda halvemaks tema olukord läks. Ainuüksi aastal 1608 kaotas Ward 23 laeva. Mees, kes elas Tuneesias nagu prints, oli saavutanud lõpuks endale halva õnne maine ning keegi ei soovinud temaga enam koostööd teha. Üks viimaseid raporteid kapten John Wardi kohta kirjeldab teda kui kummalist ja ekstsentrilist meest, kes oli ühiskonna ja kaaspiraatide poolt eemale tõugatud. Ajaloolane Greg Bak sõnas: «Üks viimaseid kirjeldusi, mis meil temast on, räägib vananevast ja pensionile läinud piraadist, kes haub kanamune kaamelisõnniku sees.»
Kes teab, äkki otsustab Disney kapten Jack Sparrow’le samasuguse lõpu kirjutada?
Teised arvavad, et Jack Sparrow põhineb piraadil, kes kandis hüüdnime Black Bart. Bartholomew Roberts oli piraatide ajaloo üks tuntumaid ja julmemaid piraate. Oma kajääri jooksul vallutas Roberts hämmastavad 470 laeva. Hüüdnime sai ta kahel põhjusel. Nii oma mustade lokkide ja tumedate silmade kui ka verise julmuse poolest, mis tema ohvritele osaks langes.
Üks 1720. aastal toimunud seik kirjeldab hästi seda, milline piraat oli Black Bart. 42 kahuriga Hollandi laev oli Kariibi meres Dominikaani saarel ankrus. Barti ja hollandlaste laeva vahel tekkis kahurivõitlus, mille jooksul oli kannatajaid mõlemal poolel. Veel rohkem suri sellele järgnenud lähivõitluses, kui Barti mehed laeva vallutasid. Kui hollandlased lõpetasid vastuhakkamise, soovis Bart aga teistele hoiatuseks teha nendest näidise. Ta andis oma meestele korralduse üles puua kõik Hollandi laeval ellu jäänud mehed ja riputas nende surnukehad teistele näitamiseks puude otsa külge. Hollandi laeva kaptenil lõigati kõrvad maha ja talle anti need kingiks. Bart lisas, et kapten peaks teda teinekord kuulda võtma, kui ta käsib tal midagi teha. Bart võttis hollandlaste laeva endale, tõmbas masti oma lipu ning jätkas oma verega külvatud seilamist.
Bart sündis 1682. aastal Walesis ning läks esmakordselt merele 13-aastaselt. Ta teenis mitmel Briti kaubalaeval enne kui osales 1702-1713 toimunud Hispaania järeltulijate sõjas. Roberts alustas piraadikarjääri 1719. aastal, kui ta viibis laevas «Princess», mis vallutati teise uelslase, kapten Howell Davise poolt. Roberts oli alguses piraadiks hakkamise vastu, kuid hiljem nägi, et see võib päris kasulik olla. 1722. aastal tabasid tema laeva kaks Briti sõjalaeva ja Roberts suri kartetšitabamusest silmapilk. Meeskond viskas kapteni vastavalt tema soovile merepõhja.
Ainuke põhjus, miks Jack Sparrow võib põhineda Bartholomew Robertsil, on tema välimus. Roberts oli väga pompoosne, sama on ka Sparrow. Muudes asjades on nad väga erinevad. Sparrow ei olnud kindlasti sadist ega massimõrvar, kuid ka tema tappis, et võitluses peale jääda. Robertsi üks hüüdnimesid oli ka Must Munk, kuna ta ei joonud alkoholi, aga Sparrow oleks võimalusel end rummist surnuks joonud.
Heatahtlikkusele ning innovatsioonile toetudes on öeldud, et Jack Sparrow tegelaskuju võib põhineda John Rackhamil. John «Jack» Rackham (1682-1720) teenis oma peene välimuse tõttu ära hüüdnime Sitsi-Jack (Calcio Jack). Kuigi ta ei teeninud oma lühikese karjääri jooksul suurt varandust ega kurikuulsust ehk teisisõnu midagi, mis sai osaks tema kangematele kolleegidele, siis tema koostöö teiste piraatidega ning kahe naise laevameeskonda võtmine tegid temast unikaalse ja meeldejääva piraadi. Jacki ei loetud ei heaks võitlejaks ega merelaevastiku taktikuks, kuid Rackham ei peljanud kaaslastele «nuga selga lüüa» ja poliitika abil edu saavutada. Tema kalduvus salakavalusele muutis ta ohtlikuks ning tegi temast Kariibidel ühe põnevaima piraadi.
Pittsburghis tegutsev loovdirektor Heidi McDonald sõnas aga, et Jack Sparrow’ taga ei ole ühte kindlat piraati, vaid tegu on tegelaskuju loonud meeste, Terry Rossio ja Ted Elliotti kompositsiooniga sellest, missugune on üks tüüpiline piraat. Keith Richardsi element, nagu seda kutsutakse, oleks peaaegu viinud Deppi vallandamiseni. Rollile, mis oli algselt kirjutatud Hugh Jackmanile, andis elu Depp ise, kes lähenes sellele kui soovile luua karakter, kes on justkui «elust suurem». Johnny Depp ütles mitmes intervjuus, et tema soov oli luua karakter, kes on müstiline ja salapärane. Sellest ka asjaolu, et ta pidevalt oma kaptenitiitlit rõhutas, kui inimesed selle unustasid, ning pidevalt iseenda legendile ja reputatsioonile viitas.
Heidi McDonald lisas, et teoorias oleks pidanud kogu see kontseptsioon läbi kukkuma, kuid Depp tegi oma unikaalsusega Sparrow’st midagi erilist ja see teenis talle ka Oscari nominatsiooni. Tänu Johnny Deppile oli nii piraatide esimene film «Must pärl» kui ka kogu frantsiis uskumatult edukas.