VIDEO Raamat: Audrey Hepburn võitles Teise maailmasõja ajal natside vastu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. oktoober 2018, 12:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/29/11533966t1h6318.jpg)
USAs antakse järgmise aasta aprillis välja raamat «Dutch Girl: Audrey Hepburn and World War II» (Hollandlanna: Audrey Hepburn ja Teine maailmasõda), mis räägib tulevase staari teismeea võitlusest natside vastu.
Robert Matzeni raamatu kohaselt hukkasid natsid Hepburni onu, krahv Otto van Limburg Stirumi ja selle tõttu liitus ta üsna noores eas Hollandi vastupanuliikumisega, teatab news.com.au.
Noor Hepburn ei suutbud leppida ka sellega, et ta ema oli natsimeelne ja see oli veel üks põhjus, miks ta asus Hollandi okupeerijate vastu võitlema.
Hepburn oli 1939. aastal, kui puhkes Teine maailmasõda, kümneaastane koolitüdruk Suurbritannias, kus ta õppis baleriiniks.
Hepburni ema Ella van Heemstra tõi tütre sõja puhkedes tagasi oma kodumaale Hollandisse lootuses, et see riik jääb sõjalises konfliktis neutraalseks ning Saksamaa ei ründa seda. Kuid Kolmas Riik ei jätnud puutumata ka Hollandit, mis okupeeriti mais 1940.
/nginx/o/2018/10/29/11534075t1h5ab5.jpg)
«Leidsin arhiivimaterjale, mis kinnitasid, et mitme tulevase menufilmi staar Hepburn töötas Teise maailmasõja ajal Hollandi vastupanuliikumises. Minu kätte sattus Hepburni onu, krahv Otto van Limburg Stirumi 188-leheküljeline päevik, milles oli juttu ka ta õetütrest Audreyst. Natsid vangistasid ta neljaks kuuks ja siis hukkasid,» sõnas Audrey Hepburni elust rääkiva raamatu autor.
Varsti ilmuvale raamatule kirjutas eessõna Hepburni noorem poeg Luca Dotti.
/nginx/o/2018/10/29/11534137t1h7e02.jpg)
«Mis puudutab minu ema elu ja seda, mida elu talle õpetas, siis Hollywood on tühi koht. Talle meeldis rääkida paikadest Hollandis, mitte USAs. Punase vaiba sündmuste asemel räkis ta meile oma kogemustest Teise maailmasõja ajal,» selgitas poeg.
Dotti sõnul aitas Matzeni raamat tal emast paremini aru saada.
«Nüüd saan aru, miks mu ema elus olid tähtsal kohal sõnad «hea» ja «halb», «armastus» ja «kaastunne». Miks ta rääkis paljudest oma karmidest kogemustest, kuid teistest vaikis,» lisas poeg.
/nginx/o/2018/10/29/11533960t1hbd1a.jpg)
Audrey Hepburn (sündinud Audrey Kathleen Ruston, 4. mai 1929 Brüssel – 20. jaanuar 1993 Tolochenaz, Šveits) oli filmi- ja teatrinäitleja.
Tema isa oli iiri päritolu briti pankur Joseph Victor Anthony Ruston (1889–1980) ja ema oli Hollandi paruness Ella van Heemstra (1900–1984).
Belgia pealinnas Brüsselis sündinud Hepburn kasvas üles Inglismaal ja oli Suurbritannia kodanik. 1935 jättis isa perekonna maha ning 1939 kolis ema koos kolme lapsega Ühendkuningriigist kodumaale Hollandisse, kus Audrey Hepburn õppis 1939 – 1945 Arnheimi konservatooriumis balletti ja alates 1945. aastast esines baleriinina, saades kuulsaks. Ta kasutas sõja ajal hollandipärast nime Edda von Heemstra, sest inglise nime mainimine oli okupeeritud Hollandis eluohtlik.
Pärast sõda kolis ta Suurbritanniasse, kus oli alguses tantsija, kuid siis võttis näitlemistunde ja temast sai näitleja. 1951. aastal jäi ta silma Hollywoodi filmimagnaatidele ja ta kutsuti USAsse. Järgnes pikk ja edukas filmikarjäär.
/nginx/o/2018/10/29/11533961t1h4427.jpg)
Ta filmograafiasse kuuluvad sellised hitid nagu «Sabrina» (1954), «Sõda ja rahu» (1956), «Hommikueine Tiffany juures» (1961) ja «Minu veetlev leedi» (1964).
/nginx/o/2018/10/29/11533962t1hb147.jpg)
Audrey Hepburn oli 1954 – 1968 abielus ameeriklasest näitleja režissööri Melchor Gaston «Mel» Ferreriga ja 1968 – 1982 itallasest psühhiaatri Andrea Dottiga. 1980 – 1993 elas ta koos hollandlasest näitleja Robert Woldersiga.
/nginx/o/2018/10/29/11533991t1hb1a8.jpg)
Tal on kaks poega, Sean Ferrer ja Luca Dotti.