Eraomanikud raiuvad Tallinna väärtuslikud metsad puudest paljaks

Raietööd. Foto: Raigo Pajula

Eraomanikud raiuvad Tallinnas asuvad metsatukad maha, riigi keskkonnaameti silmis on tegu «metsa majandamisega».

Tallinn peab sõda riigi keskkonnaametiga, et linna rohealasid laastavad lageraied kiiresti lõpetada, kirjutab linnavalitsuse ajaleht Pealinn. «Kas eesmärk on anda teatud isikutele aega linna rohealad tühjaks raiuda? Olukord tundub lausa kuritahtlik, ütles Tallinna linnaplaneerimisameti juhataja Ignar Fjuk.

«Siin elavad kitsed, pidevalt kohtun oma koduaia taga nendega,» kirjeldab senist Veerise tänava idülli 20 aastat Kakumäel elanud Anne Lind. «Tihti tuleb rebane meil tara alt aeda. Eelmisel aastal oli siin veel noor põder liikumas. Loomad peavad saama turvaliselt liikuda ühelt rohealalt teisele. Kunagise ekspertiisi järgi võib leida Kakumäe metsadest üle 50 protsendi Eestis elavatest liikidest. Siin on nahkhiire lennukoridorid ja kasvavad käpalised.»

Nüüd on need liigid seal paigas aga hävimisohus, sest otse Linnu kodumaja tagant algab raielank. «See raiesmik on olnud tegelikult Põhja-Eesti regionaalhaiglale kuuluv sotsiaalmaa ja kui me omal ajal kolisime siia elama, olime kindlad, et see mets jääb alles,» rääkis Lind. "Tegelikult algas raiumine siin juba neli aastat tagasi. Mais, kui läks lahti raierahu, hakati siin hoopis saagima, lindude pesapuud kukkusid ja linnud olid täiesti segaduses. Siis tehti siia häilud, mille eesmärk on noorendada metsa ja eemaldada haigeid puid. Kuid häiludest maha raiutud puud tuleb uutega asendada!  Neli aastat on möödas, aga uusi puid pole kuskil, siin laiutab vaid võsa.»

Samuti Kakumäel elav fotograaf Kaupo Kalda on ka lageraiete pärast mures. «Metsa on nii lihtne pimesi raha nimel hävitada ja sisuliselt võimatu pärast tagasi saada, kui betoon maa-alale juba peale valatud. Maju ei pea alati ehitama nii tihedalt ning iga hoone või planeering on vastutus keskkonna ja inimeste ees võib-olla kümneteks põlvkondadeks. Meil on ilusad metsad, eriti linnas võiks püüda neid maksimaalselt säilitada,» lausus ta.

Paraku käivad Tallinnas eraomanike maadel laastavad lageraied juba aastaid täie hooga – ning seda kõike riigi heakskiidul. Näiteks kolm-neli aastat tagasi jahmatasid üldsust teated, kuidas kinnisvaraarendaja oli maha võtnud lahmakad metsatükid Pirital  Randvere teel. Kaks aastat tagasi põhjustas elanike tõsise pahameeletormi lageraie Nõmmel Rännaku pst. «Sellest ajast saadik pole midagi paremaks muutunud,» nentis abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Eriti absurdseks muudab olukorra see, et kui linn vaatab hoolikalt üle iga üksiku puu, mida eraomanik kavatseb maha võtta, siis riigi keskkonnaamet lubab linna territooriumil asuvates erametsades ohjeldamatult lageraiet teha. Kuidas on see võimalik? Sest seadus lubab siiani omanikel oma metsa justkui vara majandada ja seejuures puudub linnal igasugune õigus sekkuda. «Taolist lageraiet on harrastatud linnas pikemat aega,» ütles käesoleva aasta aprillist Tallinna linnaplaneerimise ametit juhatav Ignar Fjuk. Seda lubab riigi keskkonnaamet metsaseaduse, lisaks veel metsaarenduskavade alusel. «Isegi kui selline «majandamine» toimub linnas ja paikades, mis on üldplaneeringu järgi määratud rohealadeks, puudub omavalitsusel praegu õigus kaasa rääkida.»

Metsaks loetakse Eestis vähemalt 0,1 hektari suurust maatükki, kus kasvavad vähemalt 1,3 meetri kõrgused puud ja puuvõrad võtavad enda alla vähemalt 30 protsenti.

«Üks omanik soovis oma krundilt maha võtta kaske, kuid selleks ta linnalt luba ei saanud. Ja siis selgus, et kõrvalkinnistul, toimub totaalne lageraie, kus suuri elujõus puid võetakse sadada kaupa maha,» rääkis Fjuk. «Loomulikult tekkis inimesel küsimus, miks koheldakse maaomanikke nii erinevalt.»

Üheltpoolt käsitleb metsaseadus metsa kui tootmisvahendit,  teiselt poolt hoolitseb linn, et keskkond oleks roheline ja et maaomanik on kohustatud iga puuga arvestama.

Ametlikult teevad omanikud linna territooriumil asuvates metsades justkui metsauuendust, sest seadus lubab nii. Seadus käsib aga ka kahe aasta jooksul siis tõesti metsa uuendada ehk maha võetud puude asemele uued istutada. Tegelikult seda aga ei tehta ja arendajad soovivad endise metsa asemele hoopis elamuid püstitada. «Meil on vanemaid kui kaheaastasi lageraiepaiku, mille omanikud pole midagi asemele istutanud,» nentis Fjuk. «Uuendamise üle peab järelevalvet tegema metsade raielubasid jagav riigi keskkonnaamet.»

Riigi keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader väitis, et metsateatise registreerimisel ei ole võimalik ette näha, kas omanik kavatseb pärast uuendusraiet ka uusi puid istutada või mitte. «Alles pärast uuendusraiet on metsaomanik kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid õigusaktides ette nähtud aja jooksul. Kui omavalitsus ise muudab maa sihtotstarbe pärast lageraiet elamumaaks, siis metsa uuendamise kohustust maaomanikul enam ei ole. Seega saab omavalitsus ise oma otsustega piirkonna arengut mõjutada,» ütles Ader.

Fjuki sõnul on aga linna soov, et üldjuhul ei tohiks üldse linna rohealadelt puid raiuda. «Sellest peab alustama. Riigi keskkonnaamet sulgeb selle ees üldse silmad. Nemad näevad teemat vaid sellest, mis toimub pärast raiet. Ja ka siin on riigi keskkonnaameti seisukoht selline, et linn saagu ise asjadega hakkama. Praegu esitavad omanikud pärast lageraiet ikka ja jälle linnale taotluse, et maa otsatarvet muuta, planeeringut algatada jms,» rääkis Fjuk.

Loomulikult ei anna linn selleks luba, kuid siis esitavad arendajad taotluse jälle ja jälle. «Meil tuleb omanikele pikalt selgitada, kirjadele vastata, miks me luba ei anna. Ja siis kaevatakse meid kohtusse. See kõik koormab ametit ja tekitab asjatut bürokraatiat. Juba riigilt raieloa saamisel, juhul kui linn sellega üldse nõustub, peaks olema omanikule selgelt öeldud, et mets tuleb taastada. Praegu pole seda tehtud. Ühemõtteliselt nõutud, et raieloaga käib kaasas ka metsa taastamise nõue. Ja seda kahe aasta jooksul,» lisas ta.

Pikemalt loe Pealinnast.