VIDEO Lühiajalugu: kuidas keltide pimedusepühast sai halloween

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Halloween'i kõrvits
Halloween'i kõrvits Foto: PantherMedia/Scanpix

Halloween on aeg, mil pööratakse rohkem tähelepanu vaimudele, hingedele ja kummitustele, sest see on niiöelda nende pidupäev.

Psühholoogide sõnul on vaimudesse ja kummitustesse uskumine kasulik vaimsele tervisele, kuna see aitab toime tulla teispoolsuse ja surma kartmisega, tehes inimesi ka moraalsemateks, teatab livescience.com.

Lisaks annab see võimaluse muuta nähtamatu maailm «nähtavaks» ja käega katsutavaks.

Halloween’i juured ulatuvad tagasi paganlikku aega, keltide samhaini pidustusteni, millega tähistati aasta pimeda aja saabumist. Siis usuti, et sel ajal avanevad teispoolsuse väravad, surnud ja saatan tulevad maapeale.

Saatan leegis. Pilt on illustreeriv
Saatan leegis. Pilt on illustreeriv Foto: William Rossin / PantherMedia /Scanpix

601. aastal andis paavst Gregorius I oma jüngritele, kes Euroopa erinevates paikades ristiusku levitasid, mitte takistada paganate rituaale ja pidustusi, vaid teha neist kristlikud usupühad.

Samhainist kujunes kõikide hingede ja pühakute päev. All Saint’s Day (kõikide pühakute päev) kandis kunagi ka nime All Hallow’s Day ning sellest sai lõpuks Halloween.

Juba varakeskajal said vaimudest ja kummitustest kristliku kiriku ja ristiusu «tööriistad». Gregorius I arvates võtsid vaimud ja kummitused inimestega kontakti, et aidata neil nende surma tulles kergemini teispoolsusse minna.

Keskajal levitas kristlik kirik arusaama, et patuse inimese hing võib põrgu puhastustulle ehk purgatooriumisse kinni jääda. Sellest lähtuvalt hakkas kirik müüma indulgentse, mis lubasid pattude andeksandmist. Kuna keskaegsed inimesed kartsid oma hinge pärast ja ei soovinud puhastustulle sattuda, siis oli indulgentside müük edukas ja kirik teenis sellega palju raha.

Martin Lutheri kuju
Martin Lutheri kuju Foto: akg-images / Doris Poklekowski /Scanpix

Saksa teoloog Martin Luther tekitas kirikulõhe, kui ta riputas 31. oktoobril 1517 Wittenburgi Kõikide Pühakute kiriku uksele oma 95 teesi, milles muusesas protestis indulgentside müügi vastu. Tekkis protestantism oma kirikuga, kus oli vaimudest, hingedest ja kummitustest mõnevõrra teistsugune arusaam.

Alates 19. sajandist on üritatud üleloomulikku selgitada teaduse ja psühholoogia abil. Siis hakkas levima spiritualism, vaimude väljakutsumine, vaimude fotografeerimine ja muu sarnane.

20. sajandil hakati tegelema vaimude jahtimisega, neid üritati fotografeerida ja filmida ning hiljem ka videole jäädvustada.

Saatan hargiga. Pilt on illustreeriv
Saatan hargiga. Pilt on illustreeriv Foto: Christos Georghiou / PantherMedia / Scanpix

Mitte ainult kristlikus maailmas ei tegeleta vaimudega, vaid ka teistes paikades, kus on erinev usk.

Näiteks Taiwanil, kus domineerivad budism ja taoism. Seal on 90 protsenti inimestest enda sõnul kummitusi ja vaime näinud ning nende kohalolu tundnud. Mitmetes Aasia riikides, kaasa arvatud Jaapanis, Hiinas, Lõuna-Koreas ja Vietnamis tähistatakse vaimude kuud, mille keskel on konkreetsetele vaimudele pühendatud päevad. Siis usutakse, et vaimud liiguvad inimeste seas ja võtavad nendega kontakti. Sealsetes kultuurides arvatakse, et vaimud jagunevad heaks ja halvaks.

Pered ootavad seal head vaimu, kes on tavaliselt mõne esivanema hing või pere kaitsevaim. Samas halba vaimu kardetakse, kuna ta võib häda ja viletsust tuua. Halva vaimu peletamiseks on mitmesuguseid rituaale, kaasa arvatud loitsud ja toit.

Paranormaalsete nähtuste uurijate sõnul on vaimudel ja kummitustel sotsiaalne roll. Nad võivad ilmuda sinna, kus on lahendamata mõrvajuhtumeid, lohakalt matmisi, enesetappe, peretragöödiaid ja veel mitmetes teistes kohtades, kus on midagi halba toimunud. Nad viitavad, et sealsed probleemid ja lahendamata asjad tuleb lahendada. 

Näiteks USAs on raporteeritud vaimude nägemisi kõige sagedamini paikades, kus valgenahalised sisserändajad tapsid põliselanikke indiaanlasi. Samuti kohtades, kus tapeti ja hukkus Aafrikast toodud orje.

Paranormaalsete nähtuste uurija Elizabeth Tuckeri sõnul nähakse kummitusi sageli hoonetes, millega on seotud midagi julma. Seal võib olla lõksus hingi, kelle jaoks ei ole seal ammu toimunud juhtum lahenenud.

Psühholoogide sõnul on vaimudel, hingedel ja kummitustel ka moraalne pool. Nad võivad me mõtted viia lahkunud lähedastele, muutes meid eetilisemaks ja parandada minevikus tehtud halba. Inimesed saavad oma mõtetes lahkunutelt andeks paluda või neile andeks anda. 

Tänapäeval tähistatakse halloween’i paljudes maailma paikades. Sel ajal toimuvad karnevalid, milles osalejad riietuvad koletisteks, nõidadeks ja veel mitmeteks teisteks tegelasteks.

Nõiaks kehastunud tüdruk kõrvitsaga
Nõiaks kehastunud tüdruk kõrvitsaga Foto: Luke MacGregor / Reuters/Scanpix

Halloween’iga on seotud ka kõrvitsalatern, mille sisse pannakse küünal. Legendi kohaselt hoiab «kõrvitsakoletis» halbu vaime kodust eemal.

Halloween'i kõrvits
Halloween'i kõrvits Foto: Caro / Lederbogen / Scanpix

Halloween’i kostüümidesse riietatud lapsed käivad 31. oktoobril naabrite uste taga, kus küsivad trick or treat (trikk või komm). Kui naaber jagab komme, siis tal trikki karta ei tule. Kui tal aga komme ei ole, siis teevad lapsed mõne vembu või triki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles