Vakra: metsaseaduses täiendus annab kohalikule omavalitsusele kontrolli rohealadel kasvava metsa üle

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Mets

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kuula artiklit

Metsaseadusse lisatud säte  peaks andma kohalikule omavalitsusele kontrolli tema territooriumil kasvava metsa üle, kirjutab riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

Hiljuti lisasime metsaseadusesse punkti, mille kohaselt «ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal raiuda kasvavat metsa kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist.» Eesmärk on tagada linna üldplaneeringuga määratud rohealal väärtusliku kõrghaljastuse säilimine ja selleks andsime kohalikule omavalitsusele võimaluse mõjutada raiete tegemist läbi nende kooskõlastamise protsessi.

Käesoleva ajani sai keskkonnaamet raiet keelata või raiele tingimusi seada ainult juhul, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktide, sealhulgas metsaseaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuetele. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkt 14 kohaselt määratakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga rohealad ning seatakse nende kaitse- ja kasutustingimused. Nüüd kohustatakse metsaomanikku kooskõlastama linna rohealal kavandatav raie kohaliku omavalitsusega. Kui planeeringuga on seatud rohealal asuva metsa raieks piirangud, on kohalikul omavalitsusel õigus jätta raie kooskõlastamata. See muudatus oli vajalik, et raiete tegemise õiguspärasus oleks hinnatud mitte ainult metsamajandamise, vaid ka linnakeskkonna seisukohalt.

Kuna selle muudatuse rakendamiseks tuleb teha metsaregistri arendus, et infosüsteemid kontrolliksid metsateatisega kavandatavate raiete kattuvust rohealadega, samuti puudub käesoleval ajal Eesti linnade rohealade ühtne kaardikiht, vajab muudatus kolmeaastast üleminekuperioodi. Nüüd on vaja pidevalt kontrollida, et vastava arendusega jõutaks lõpule tähtajaks ehk aastaks 2020.

Kindlustamaks, et maaomanik oleks teadlik tema metsamaa paiknemisest rohealal ja võimalikest piirangutest sellel raie tegemisel, tuleb linnas asuval rohealal planeeringuga piirangu seadmisel see kooskõlastada planeerimismenetluse käigus maaomanikuga, analoogselt looduskaitseseaduse alusel kaitsekorra kehtestamisega (haldusmenetlus, kaasamise kohustus jms).

Lisaks usun, et tulevikus oleks mõistlik osta asulate lähedased metsad RMK omandisse, selleks et neid püsimetsana majandada. Sama asja oleks tegelikult paslik kaaluda Eesti suurimal omavalitsusel ehk pealinnal. Maailmas on palju näiteid kus omavalitsus või riik on linnametsa hoidja ja hooldaja mitte selle majandaja.

Tagasi üles