Parlamendi asespiikrid – keskerakondlane Enn Eesmaa ja reformierakondlane Kalle Laanet – kaotaks kuluhüvitised ära ja tõstaks selle arvelt riigikogulaste palkasid. Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor vaataks kriitiliselt otsa tänasele olukorrale: kas senistest reeglitest piisab või ei. Riigikogu juhatus asub kuluhüvitiste teemat arutama järgmisel teisipäeval.

«Kui teed kampaania Facebookis või ka paberlehes, siis minu jaoks on küsimus, kuidas see saab kvalifitseerida tööga seotud kuluks?» arutles Nestor kuluhüvitiste uusima nähtuse, maksumaksja raha eest sotsiaalmeedias kampaania tegemise kohta.

Et praegu on valimiseelne periood täie hooga lahti läinud, pani Nestor kõigile südamele, et kuluhüvitised on mõeldud vaid riigikogulase tööga seotud kulude katmiseks, mitte poliitiku kampaaniaks.

Riigikogu kantselei hüvitab rahvasaadikutele kulutšekke lähtuvalt juhatuse kinnitatud reeglitest. Teisalt tuleb olla valmis alati uuteks, Nestori sõnul piiripealseteks olukordadeks, nagu olid näiteks Martin Helme esitatud Facebooki arved tööga seotud kulude hüvitamiseks.

Kuluhüvitiste näited 2018. aasta esimese kuue kuuga: Vabaerakond lasi hüvitada 7800 eurot erakonna reklaamlehe «Aru Pähe» eest; keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin 1980 eurot enda kirjutatud raamatute eest; samuti jätkas juhilubadeta Stalnuhhin maksumaksja raha eest auto liisimist; keskerakondlasele Märt Sultsile hüvitati 270 euro eest kaks ukulelet; reformierakondlasele Arto Aasale maksti kinni 2400 Estonian Business Schooli juhtimiskoolitusel osalemise eest; sotsiaaldemokraadi kulutuste seas olid naisteajakirjad. Loe täpsemalt SIIT

«Juhatusel ja raamatupidajatel on võimatu ette ennustada, mille kõige peale nad tulla võivad,» märkis Nestor. Ta jätkas: «Nagu leiutajate küla! Keegi leiutab jälle mingi uue asja, mille suhtes alguses on keeruline seisukohta võtta – niisugused piiripealsed olukorrad.»

Kalle Laanet.

FOTO: Tairo Lutter

Riigikogu II aseesimehe, reformierakondlase Kalle Laaneti sõnul on tegu aga oluliselt laiema probleemiga kui pelgalt Facebooki arvete tasumine. «Mina kategoriseeriks selle eetika valdkonda. [...] Eks targad inimesed, kes on valitud riigikokku, leiavad alati võimaluse,» sõnas Laanet, lisades, et praegune süsteem soosib nii riigikogu liikmete seas kui ka avalikkuses kuluhüvitistest paljude eri arusaamade ja tõlgenduste tekkimist. 

«Nagu teada, on riigikogu liikmed vabad oma otsustes. Ainuke, kes annab oma hinnangu ja verdikti, on valija. Öelda ükskõik, mis fraktsioonile või riigikogu liikmele, et nii ei tehta, pole päris kohane,» kommenteeris riigikogu esimene aseesimees, keskerakondlane Enn Eesmaa. «Ma ei taha asuda süüdistaja, veel vähem kohtuniku rolli,» kommenteeris ta värskeimaid kuluhüvitisi. 

«Tasub väga tõsiselt mõelda selle peale, et kuluhüvitised üldse ära kaotada ja mõelda, kas selle arvelt mitte tõsta riigikogu liikmete tasu,» selgitas Eesmaa.

Keskerakondlane tõdes, et piiri valijate teavitamise ja isikliku kampaania vahel on suhteliselt raske tõmmata. «Eriti kui räägime inimestest, kes on osavad ja targad kirjutajad. Nad teavad ja näevad ohtusid ja karisid ette,» vastas Eesmaa, toonitades, et räägib meisterlikult sotsiaalmeedias, aga ka ajalehtedes kirjutatud tekstidest. «Valijad näevad kindlasti paljusid asju läbi,» nentis ta. 

Enn Eesmaa.

FOTO: Tairo Lutter

Eesmaa hinnangul tuleks kuluhüvitised ära kaotada. «Tasub väga tõsiselt mõelda selle peale, et kuluhüvitised üldse ära kaotada ja mõelda, kas selle arvelt mitte tõsta riigikogu liikmete tasu,» selgitas Eesmaa.

Sarnasel seisukohal on ka Kalle Laanet, kes tegi enda sõnul sarnase ettepaneku riigikogu juhatusele juba märtsis, kui ta asespiikriks sai. «Võiksime algatada võimalikult kiiresti seaduse muudatuse, kus kuluhüvitised ära kaoksid ja ettenähtud raha, mistahes kujul, võiks olla palgalisa. Kuluhüvitised sellisel kujul toovad pahandust ja segadust,» sõnas Laanet.

Samas oli Laanet selle poolaasta kulutajate edetabelis 52. kohal: talle maksti kinni 5573,72 eurot ehk 89,5 protsenti lubatust. Seevastu Eesmaa ning Nestor olid viie kõige tagasihoidlikuma kulutaja seas: Eesmaa kasutas 1391,63 eurot ehk 22,3 protsenti ning Nestor 801,66 eurot ehk 12,9 protsenti ette nähtud kulutustest. Sajaprotsendiliselt ehk 6226,98 euro eest poole aasta jooksul kulutas hüvitise ära seitse riigikogu liiget. Vaata täispikka nimekirja: 

Kuluhüvitised 30 protsenti palgast

Riigikogu lihtliikme palk on täna 3481,4 eurot kuus. Lisaks hüvitatakse parlamendisaadikule kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsenti riigikogu liikme ametipalgast riigikogu juhatuse kehtestatud korras.

Kuue kuu kuluhüvitiste limiit kokku on 6226,98 eurot ehk 1037,93 eurot kuus.  

Allikas: riigikogu

Kuluhüvitiste kaotamise teemat on nii riigikogu juhatuses kui ka vanematekogus korduvalt arutatud, kuid seni tulutult. «On alati neid, kes pooldavad, et kõigest tuleb loobuda; on neid, kes sellega nõus ei ole. […]  Siin on kaks iseasja: kas riigikogu liige tuleb tööle Valgas või Kadriorust,» selgitas Eesmaa.

Teema tõstetakse juhatuses lauale ka järgmisel teisipäeval. «Arutame seda, kas tänastest regulatsioonidest piisab või tuleb kuskile midagi juurde kirjutada. Reeglina on elu neid muutunud,» lisas Nestor.

Et praegune riigikogu koosseis on ametis ligi neli kuud, jääb teema järgmise või isegi ülejärgmise riigikogu koosseisu otsustada, nentis Eesmaa. Tema sõnul pole välistatud, et mõni poliitiline jõud kuluhüvitiste kaotamise teema oma valimisprogrammis tõstatab. On ka riigireformi sihtasutus selle üsna jõuliselt oma ettepanekusse sisse kirjutanud.

Riigikogu esimene aseesimees Enn Eesmaa, teine aseesimees Kalle Laanet ja esimees Eiki Nestor.

FOTO: Tairo Lutter

Riigireformijad kaotaksid kuluhüvitised 

Riigireformi sihtasutuse ettepanekute esimeses osas toodi välja idee kaotada riigikogu liikmete kuluhüvitiste süsteem, tõstes vajadusel riigikogu liikmete palka. «Riigikogu liikmetele tuleb maksta väärilist palka ning kompenseerida vahetult tööga seotud kulutused (nt lähetused). Riigikogu liikmete kuluhüvitiste praegune süsteem on riigikogu mainet kahjustav ja tekitab tarbetut töömahukat administreerimist, mistõttu tuleks see sellisel kujul kaotada,» seisab ettepanekutes. 

Riigi valimisteenistuse hinnangul ei kuulu riigikogu kuluhüvitiste teema korrektsuse või ebakorrektsuse kommenteerimine nende pädevusse. Õiguskantsleri kommunikatsioonijuhi Janek Lutsu sõnul on küsimus poliitilises kultuuris. Ta toonitas, et kuluhüvitiste kasutamise üle omab kontrolli ning seab korra ja reeglid riigikogu juhatus ja riigikogu vanematekogu, mis koosneb fraktsioonide esimeestest ja riigikogu ja riigikogu juhatuse liikmetest. Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise, reeglid ja piirangud ja kontrolli saab teostada vaid riigikogu juhatus ja vanematekogu.